18.10.2007, 00:00
Roolijoodikute marsruudid
Politsei soovitab roolijoodikute arvu vähendamiseks lõpetada alkoholimüük tanklates ja hankida isiklikud alkomeetrid. Avaldame valiku tabatud joobes juhtide seletustest.
Oktoobriöö Tallinnas. Kristiine linnaosa,
Sõstra tänav. Kell 1.35 peatab politsei auto, mida juhib 26aastane
Mait. Alkomeeter näitab juhi joobeks 0,74 mg/l
ehk vanaviisi väljendudes poolteist promilli *. “Tahtsin
sõita vanalinna,” tunnistab Mait. “Jõime kolm-neli
klaasi õlut ja natuke viina.” Autos on ka neli reisijat,
kõik vähemalt pealtnäha purjus.
Üks septembripäev. Kell 14.50 peatab politsei Aruküla teel sõitva bussi, mida juhib Ermo (40). Ermo joobeks mõõdetakse 2 mg/l ehk neli promilli! Ermo ütleb, et ta ei tea, mida sisse jõi. 30 reisijat pääsevad ehmatusega.
Hommik augustis. Kell 5.20 jääb Jõelähtme vallas politseile silma 22aastase Dmitri sõiduk.
Noormehe väljahingatavas õhus on 0,4 mg/l alkoholi. Dmitri tunnistab, et jõi eelmisel päeval õlut. Juba enne koitu asus ta koos kahe kaaslasega teele Sillamäelt, et Jägala juga näha...
Öö septembris. 19aastane Aleksandr on teel Tabasalu poole. Politsei alkomeeter näitab tema joobeks 1,2 mg/l. “Jõin viina, õlut, tekiilat. Ja palju! Plaan oli sõita suvilasse.”
Tanklad alkoholist priiks
Suvest alates küsisid Põhja prefektuuri liikluspolitseinikud roolijoodikutelt, kuhu ja mis asjus need sõitsid. Palju ja mida joonud olid ning kui kaua teel olnud, enne kui politsei nad tabas.
“Eesmärk oli saada rohkem detaile, kui joobe tuvastamisel ja protokolli vormistamisel tavaliselt välja selgitatakse,” räägib Tarmo Miilits, Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna pealik. “Need detailid aitavad sihtgruppe paremini mõista ning planeerida tööd liiklusohutuse suurendamisel.”
Rohkem kui 500 küsitluslehelt selgub, et Tallinna ja Harjumaa roolijoodikud sõidavad peamiselt kahel marsruudil. Öötundidel veeretakse linnalähedastesse tanklatesse uue “kütuse” järele, lemmiksihtideks Maardu ja Keila. Hommikuti aga tabab halb üllatus alkomeetrinäidu kujul kümneid kui mitte sadu juhte, kes on teel tööle, aimamata, et õhtuse napsitamise jäljed pole veel kehast kadunud.
September. Fredi (37) tabatakse kell 21.55 Peterburi teel, sihiks Maardu, tõenäoliselt tankla. 0,82 mg/l joobe kohta ütleb Fredi: “Olen päev otsa õlut joonud.” Lisaks juhile on autos kolm nokastanud reisijat.
Endel (22) tabatakse Maardus kell 2.15, ihus 0,95 mg/l, autos üks reisija. Endel tunnistab, et enne teele asumist sai joodud viina.
Septembri viimasel nädalavahetusel, esimestel hommikutundidel võtab politsei otse Keila Statoilis kinni kaks purjus juhti. Raimo (44) ja Ardi (22), mõlemal ligi 1 mg/l kangust sees.
Oktoobri esimesel nädalavahetusel aga samasugune saak Maardus. Kell 4.30 puhub Artur (35) välja 0,5 mg/l, kell 5.20 aga Mario (23) 0,65 mg/l. Artur võtab omaks 200 grammi viina, Mario tunnistab kahe õlle sissekallamist. Mõlema autos on ka kolm silmanähtavalt jommis reisijat.
Sarnaseid juhtumeid on suve jooksul, eriti aga esimestel sügisnädalatel kogunenud mitukümmend.
Järeldus – kui tanklates alkoholi ei müüdaks, lõpeks öine kimamine ära või väheneks oluliselt.
Miilits: “Pooldame, et tanklates ei oleks alkoholi – ei päeval ega ka öösel. See on lihtsalt loomuvastane, kui tanklasse sattudes on tunne, nagu oleksid viinapoes – alkoholimarke on rohkem saadaval kui autojuppe. Alkohol võiks olla kättesaadav ainult spetsiaalsetes müügikettides.”
“Eilsed” patud
Väga suure osa roolijoodikutest moodustab seltskond “õnnetuid”. Need on inimesed, kes istusid hommikul või ennelõunal rooli, olles eelmisel õhtul võtnud kõva “puraka”. Kes neli-viis õlut, kes pool liitrit viina, kes kõike segamini. Hommikul aga, kuigi võib-olla sees veel pisut keeras, sõitsid rahumeeli tööle. Naine-lapsed peal, võimalik, et seni puhaste paberitega, aga nüüd – nii-öelda tempel mällu igaveseks.
Näiteks 25aastane Marek. Ühel septembrihommikul kell 9.50 peatas politsei ta Laagna tee ja Gonsiori ristmikul ja noormees puhus välja 1,96 promilli. Tööle sõitnud Marek tõdes, et oli eelmisel õhtul õlut ja viina joonud, napsitamine kestis pea hommikuni.
“Jõin eile õlut”, “võtsin õhtul kolm õlut”, “kuus õlut”, “eile öösel kõike”, “kaks õlut ja pudel vanakest” – nii meenutasid hommikupoolikul kella 10 ringis politsei alkomeetri tule punaseks puhunud mehed vanuses 18–48.
32aastane mees, kelle politsei peatas samuti Laagna teel kella 10 ajal ja kelle ihus oli alkoholijääke 0,8 promilli jagu, autos aga ka naine ja kaks last, tunnistas, et võttis eelmisel õhtul kella kolmeni viina. Kaks korda rohkem, poolteist promilli oli samuti enda sõnul “eile” viina joonud 32aastase Igori skoor. Tema tabati Keilas, autos ka naine ja imikuealine laps. Ka 44aastane Meelis, kes oli roolis kell 6.30 ja puhus välja ühe promilli, sõitis koos lapsega.
“Eelmisel õhtul jõin 200 grammi likööri,” teatas Meelis.
Hommikustele “pohmellisõitudele” kätt ette panna ei saa. Et mitte teele asuda olekus, mil inimene pole adekvaatne sõitma, võiks napsusõber omada ka alkomeetrit. Tarmo Miilitsa sõnul ei tasuks sellele siiski 100 protsenti lootma jääda. “Kõige kindlam on ikkagi alkoholi tarvitamise järel korralikult välja puhata, süüa ja seejärel ise veenduda, et ollakse kaine. Kontrollida seda käsimüügis saadaval oleva alkomeetriga on muidugi tervitatav.” Lihtsaim viis ebameeldivusi vältida on jätta õhtune naps võtmata. “Kui inimene teab, et peab hommikul rooli istuma, võiks õhtune lõõgastus seisneda milleski muus kui alkoholi tarvitamises,” soovitab Miilits. Suurem kogus õlut, rääkimata juba viinast, konjakist või liköörist, mille tarvitamist paljud möönsid, jätab alkoholijäägid organismi veel õige mitmeks hommikutunniks. Nulltolerantsi tingimustes on see arutu risk.
E-politseist palju abi
Selle suve “staar” on Eduard (17). Poisike jääb paari kuu jooksul koguni kolmel korral politseile joobespäi vahele. Augustis oli ta kahel ööl teel Tallinnast Paldiski poole, mõlemal korral veres promilli jagu õlut või džinni. Septembris puhus Eduard välja juba 1,12 promilli ja tunnistas liitri džinni tarvitamist. Kõigil juhtudel olid autos ka kaasreisijad.
Eduard ei ole kõige noorem roolijoodik. Juulis tabati Koplis 16aastane Ilja (1,3 promilli – “jõin ühe pudeli D-Lighti”), septembris aga sama vana Raigo (0,35 mg/l – “üks õlu”). 17–19aastasi roolijoodikuid kogunes aga paarikümne ligi. Tüüpiliselt sõitsid nad öösel, linnast väljas, kambakesi, olles tarvitanud ohtralt õlut või populaarseid magusaid kokteile.
“Nii no ored sõidavad enamasti ilma juhiloata. Et sõidetakse kambakesi, on ainuke lootus, et seltskonnas juhtub olema keegi mõistusega inimene, kes sõitmisele käe ette paneb,” arvab Tarmo Miilits. Tema arvates pole lahendus juhtimisõiguse vanusepiiri tõstmine. “Ma pole küll kindel, et näiteks 21aastane 18aastasest nii palju targem on. Pigem tuleks tõhustada algaja juhi suhtes kehtivaid piiranguid, samuti parandada ja kontrollida autokoolides pakutava õppe kvaliteeti.”
Mis puudutab aga korduvalt joobespäi vahelejäänuid, siis siin ei aita muu kui inimese “paljaks uurimine”, s.t sõiduki konfiskeerimine.
Näiteks Karin (39). Ühel augustipäeval kell 12.45 tabati ta 0,65promillise joobega Tallinnas Sadama tänaval. “Hommikul kell kuus jõin ühe õlle,” tunnistas naine. Kuna joove oli kerge, paluti naisel auto tanklasse parkida ja hiljem kainena sellele järele tulla. Ent mis juhtus? Kell 14.45 tabas politsei Karini uuesti, seekord Narva maanteel. Nüüd puhus ta välja 0,95 promilli ja teatas, et “jõin hommikul kell kuus kaks õlut”.
Miilits ütleb, et niisuguste inimeste puhul on abiks E-politsei. “Sellest on väga palju abi. Kui ikka teatud sõidukil on märge juures, et selle juhti on joobes juhtimise eest karistatud ja auto näib liikluses kahtlane, siis ei ole tal pääsu.”
Roolijoodiku lapsed hoiule
Päev oktoobris. Peterburi tee, kell on 13.20. Kalevi (46) autos on neli reisijat, neist kolm lapsed. Kalevi joove – 0,33 mg/l. “Jõin eile viina,” tunnistab Kalev.
Augustiõhtu, Tallinna kesklinn. Liivalaia tänava ja Pärnu maantee ristmikul istub autoroolis Taavi (35). Autos kaks reisijat, neist üks – laps. “Jõin kaks klaasi veini,” ütleb Taavi 2,1promillise joobe selgituseks.
Või siis 21aastane Galina. Tema sõitis ühel suveõhtul kella 22 paiku Läänemere teel, veres 1,6 promilli alkoholi, tagaistmel aga kaks last.
Stanislav (35) oli septembris öötundidel teel Kohtla-Järvelt Tallinna poole. Autos naine ja kaks last, organismis promilli jagu alkoholi. “Eile jõin viina,” tunnistas kell 4.38 kinni peetud mees politseile.
Juhtumeid, kus roolijoodik seab ohtu enda ja oma lapsed, on suve jooksul kogunenud mitukümmend. “See on juba jõhker vastutustundetus,” ütleb Tarmo Miilits. Mida politsei sellises olukorras teha saab? “Mida teha saab ja mida ongi tehtud, on roolijoodiku laste andmine turvakodu või kohaliku sotsiaaltöötaja hoole alla. Esialgu ajutiselt, aga kui niisugused juhtumid korduvad, siis ei jää muud üle kui hakata taotlema inimestelt vanemlike õiguste äravõtmist.”
* 1 mg/l alkoholisisaldust väljahingatavas õhus vastab joobele 2,1 promilli alkoholisisaldust veres.
Üks septembripäev. Kell 14.50 peatab politsei Aruküla teel sõitva bussi, mida juhib Ermo (40). Ermo joobeks mõõdetakse 2 mg/l ehk neli promilli! Ermo ütleb, et ta ei tea, mida sisse jõi. 30 reisijat pääsevad ehmatusega.
Hommik augustis. Kell 5.20 jääb Jõelähtme vallas politseile silma 22aastase Dmitri sõiduk.
Noormehe väljahingatavas õhus on 0,4 mg/l alkoholi. Dmitri tunnistab, et jõi eelmisel päeval õlut. Juba enne koitu asus ta koos kahe kaaslasega teele Sillamäelt, et Jägala juga näha...
Öö septembris. 19aastane Aleksandr on teel Tabasalu poole. Politsei alkomeeter näitab tema joobeks 1,2 mg/l. “Jõin viina, õlut, tekiilat. Ja palju! Plaan oli sõita suvilasse.”
Tanklad alkoholist priiks
Suvest alates küsisid Põhja prefektuuri liikluspolitseinikud roolijoodikutelt, kuhu ja mis asjus need sõitsid. Palju ja mida joonud olid ning kui kaua teel olnud, enne kui politsei nad tabas.
“Eesmärk oli saada rohkem detaile, kui joobe tuvastamisel ja protokolli vormistamisel tavaliselt välja selgitatakse,” räägib Tarmo Miilits, Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna pealik. “Need detailid aitavad sihtgruppe paremini mõista ning planeerida tööd liiklusohutuse suurendamisel.”
Rohkem kui 500 küsitluslehelt selgub, et Tallinna ja Harjumaa roolijoodikud sõidavad peamiselt kahel marsruudil. Öötundidel veeretakse linnalähedastesse tanklatesse uue “kütuse” järele, lemmiksihtideks Maardu ja Keila. Hommikuti aga tabab halb üllatus alkomeetrinäidu kujul kümneid kui mitte sadu juhte, kes on teel tööle, aimamata, et õhtuse napsitamise jäljed pole veel kehast kadunud.
September. Fredi (37) tabatakse kell 21.55 Peterburi teel, sihiks Maardu, tõenäoliselt tankla. 0,82 mg/l joobe kohta ütleb Fredi: “Olen päev otsa õlut joonud.” Lisaks juhile on autos kolm nokastanud reisijat.
Endel (22) tabatakse Maardus kell 2.15, ihus 0,95 mg/l, autos üks reisija. Endel tunnistab, et enne teele asumist sai joodud viina.
Septembri viimasel nädalavahetusel, esimestel hommikutundidel võtab politsei otse Keila Statoilis kinni kaks purjus juhti. Raimo (44) ja Ardi (22), mõlemal ligi 1 mg/l kangust sees.
Oktoobri esimesel nädalavahetusel aga samasugune saak Maardus. Kell 4.30 puhub Artur (35) välja 0,5 mg/l, kell 5.20 aga Mario (23) 0,65 mg/l. Artur võtab omaks 200 grammi viina, Mario tunnistab kahe õlle sissekallamist. Mõlema autos on ka kolm silmanähtavalt jommis reisijat.
Sarnaseid juhtumeid on suve jooksul, eriti aga esimestel sügisnädalatel kogunenud mitukümmend.
Järeldus – kui tanklates alkoholi ei müüdaks, lõpeks öine kimamine ära või väheneks oluliselt.
Miilits: “Pooldame, et tanklates ei oleks alkoholi – ei päeval ega ka öösel. See on lihtsalt loomuvastane, kui tanklasse sattudes on tunne, nagu oleksid viinapoes – alkoholimarke on rohkem saadaval kui autojuppe. Alkohol võiks olla kättesaadav ainult spetsiaalsetes müügikettides.”
“Eilsed” patud
Väga suure osa roolijoodikutest moodustab seltskond “õnnetuid”. Need on inimesed, kes istusid hommikul või ennelõunal rooli, olles eelmisel õhtul võtnud kõva “puraka”. Kes neli-viis õlut, kes pool liitrit viina, kes kõike segamini. Hommikul aga, kuigi võib-olla sees veel pisut keeras, sõitsid rahumeeli tööle. Naine-lapsed peal, võimalik, et seni puhaste paberitega, aga nüüd – nii-öelda tempel mällu igaveseks.
Näiteks 25aastane Marek. Ühel septembrihommikul kell 9.50 peatas politsei ta Laagna tee ja Gonsiori ristmikul ja noormees puhus välja 1,96 promilli. Tööle sõitnud Marek tõdes, et oli eelmisel õhtul õlut ja viina joonud, napsitamine kestis pea hommikuni.
“Jõin eile õlut”, “võtsin õhtul kolm õlut”, “kuus õlut”, “eile öösel kõike”, “kaks õlut ja pudel vanakest” – nii meenutasid hommikupoolikul kella 10 ringis politsei alkomeetri tule punaseks puhunud mehed vanuses 18–48.
32aastane mees, kelle politsei peatas samuti Laagna teel kella 10 ajal ja kelle ihus oli alkoholijääke 0,8 promilli jagu, autos aga ka naine ja kaks last, tunnistas, et võttis eelmisel õhtul kella kolmeni viina. Kaks korda rohkem, poolteist promilli oli samuti enda sõnul “eile” viina joonud 32aastase Igori skoor. Tema tabati Keilas, autos ka naine ja imikuealine laps. Ka 44aastane Meelis, kes oli roolis kell 6.30 ja puhus välja ühe promilli, sõitis koos lapsega.
“Eelmisel õhtul jõin 200 grammi likööri,” teatas Meelis.
Hommikustele “pohmellisõitudele” kätt ette panna ei saa. Et mitte teele asuda olekus, mil inimene pole adekvaatne sõitma, võiks napsusõber omada ka alkomeetrit. Tarmo Miilitsa sõnul ei tasuks sellele siiski 100 protsenti lootma jääda. “Kõige kindlam on ikkagi alkoholi tarvitamise järel korralikult välja puhata, süüa ja seejärel ise veenduda, et ollakse kaine. Kontrollida seda käsimüügis saadaval oleva alkomeetriga on muidugi tervitatav.” Lihtsaim viis ebameeldivusi vältida on jätta õhtune naps võtmata. “Kui inimene teab, et peab hommikul rooli istuma, võiks õhtune lõõgastus seisneda milleski muus kui alkoholi tarvitamises,” soovitab Miilits. Suurem kogus õlut, rääkimata juba viinast, konjakist või liköörist, mille tarvitamist paljud möönsid, jätab alkoholijäägid organismi veel õige mitmeks hommikutunniks. Nulltolerantsi tingimustes on see arutu risk.
E-politseist palju abi
Selle suve “staar” on Eduard (17). Poisike jääb paari kuu jooksul koguni kolmel korral politseile joobespäi vahele. Augustis oli ta kahel ööl teel Tallinnast Paldiski poole, mõlemal korral veres promilli jagu õlut või džinni. Septembris puhus Eduard välja juba 1,12 promilli ja tunnistas liitri džinni tarvitamist. Kõigil juhtudel olid autos ka kaasreisijad.
Eduard ei ole kõige noorem roolijoodik. Juulis tabati Koplis 16aastane Ilja (1,3 promilli – “jõin ühe pudeli D-Lighti”), septembris aga sama vana Raigo (0,35 mg/l – “üks õlu”). 17–19aastasi roolijoodikuid kogunes aga paarikümne ligi. Tüüpiliselt sõitsid nad öösel, linnast väljas, kambakesi, olles tarvitanud ohtralt õlut või populaarseid magusaid kokteile.
“Nii no ored sõidavad enamasti ilma juhiloata. Et sõidetakse kambakesi, on ainuke lootus, et seltskonnas juhtub olema keegi mõistusega inimene, kes sõitmisele käe ette paneb,” arvab Tarmo Miilits. Tema arvates pole lahendus juhtimisõiguse vanusepiiri tõstmine. “Ma pole küll kindel, et näiteks 21aastane 18aastasest nii palju targem on. Pigem tuleks tõhustada algaja juhi suhtes kehtivaid piiranguid, samuti parandada ja kontrollida autokoolides pakutava õppe kvaliteeti.”
Mis puudutab aga korduvalt joobespäi vahelejäänuid, siis siin ei aita muu kui inimese “paljaks uurimine”, s.t sõiduki konfiskeerimine.
Näiteks Karin (39). Ühel augustipäeval kell 12.45 tabati ta 0,65promillise joobega Tallinnas Sadama tänaval. “Hommikul kell kuus jõin ühe õlle,” tunnistas naine. Kuna joove oli kerge, paluti naisel auto tanklasse parkida ja hiljem kainena sellele järele tulla. Ent mis juhtus? Kell 14.45 tabas politsei Karini uuesti, seekord Narva maanteel. Nüüd puhus ta välja 0,95 promilli ja teatas, et “jõin hommikul kell kuus kaks õlut”.
Miilits ütleb, et niisuguste inimeste puhul on abiks E-politsei. “Sellest on väga palju abi. Kui ikka teatud sõidukil on märge juures, et selle juhti on joobes juhtimise eest karistatud ja auto näib liikluses kahtlane, siis ei ole tal pääsu.”
Roolijoodiku lapsed hoiule
Päev oktoobris. Peterburi tee, kell on 13.20. Kalevi (46) autos on neli reisijat, neist kolm lapsed. Kalevi joove – 0,33 mg/l. “Jõin eile viina,” tunnistab Kalev.
Augustiõhtu, Tallinna kesklinn. Liivalaia tänava ja Pärnu maantee ristmikul istub autoroolis Taavi (35). Autos kaks reisijat, neist üks – laps. “Jõin kaks klaasi veini,” ütleb Taavi 2,1promillise joobe selgituseks.
Või siis 21aastane Galina. Tema sõitis ühel suveõhtul kella 22 paiku Läänemere teel, veres 1,6 promilli alkoholi, tagaistmel aga kaks last.
Stanislav (35) oli septembris öötundidel teel Kohtla-Järvelt Tallinna poole. Autos naine ja kaks last, organismis promilli jagu alkoholi. “Eile jõin viina,” tunnistas kell 4.38 kinni peetud mees politseile.
Juhtumeid, kus roolijoodik seab ohtu enda ja oma lapsed, on suve jooksul kogunenud mitukümmend. “See on juba jõhker vastutustundetus,” ütleb Tarmo Miilits. Mida politsei sellises olukorras teha saab? “Mida teha saab ja mida ongi tehtud, on roolijoodiku laste andmine turvakodu või kohaliku sotsiaaltöötaja hoole alla. Esialgu ajutiselt, aga kui niisugused juhtumid korduvad, siis ei jää muud üle kui hakata taotlema inimestelt vanemlike õiguste äravõtmist.”
* 1 mg/l alkoholisisaldust väljahingatavas õhus vastab joobele 2,1 promilli alkoholisisaldust veres.