Jalakäijahelkur on Euroopa Liidu direktiivi kohaselt isikukaitsevahend, mille turvalisusnõuded on kehtestatud vastava standardiga. Nõuetekohasel helkuril või selle pakendil peab olema tähistus CE EN13356 (LS § 11 lg 4). Korralik helkur on hästi märgatav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 m ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 m kauguselt.

Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eristab autojuht ilma helkurita jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30–40 m kauguselt. Pimedas sõites häirivad juhti veel vastusõitvate autode tuled, kriimustused ja mustus esiklaasil või vihm ja udu. Halb ilm võib peaaegu poole võrra vähendada seda teepikkust, millel autojuht helkurita jalakäijat märkab. Halvemal juhul on see vaid 15–20 meetrit, mis ei ole piisav, et juht suudaks pidurdades jalakäijale otsasõitu vältida.

Kiirusel 90 km/h on auto peatumisteekond kuival teekattel ligikaudu 70 m. Märjal või lumisel teekattel on peatumisteekond märgatavalt pikem. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130–150 m kauguselt. Autojuhile jääb siis piisavalt aega, et reageerida ja helkurit kandvast jalakäijast ohutult mööduda.

Kuidas helkur kinnitada?

Helkureid on riietele püsivalt ja ajutiselt kinnitatavaid. Helkur tuleb riidele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Kuna maanteel peab kõndima vasakpoolsel teepeenral, tuleb rippuv helkur paela ja haaknõelaga kinnitada riiete paremale, sõiduteepoolsele küljele.

Helkur peab jääma rippuma umbes põlve kõrgusele — samal kõrgusel asetsevad ka sõidukite tuled. Oluline on jälgida, et helkur jope või mantli ääre alt välja paistaks. Pimedas liikudes suurendab jalakäija ja jalgratturi märgatavust ka hele riietus.

Helkuri toime põhineb tema ehitusel: helkur peegeldab temas olevatele peegelpindadele langenud valguskiire tagasi valgusallika suunas. Kui helkuri pind on kraabitud või kulunud, tuleks helkur uue vastu vahetada, sest tema valgustpeegeldav toime on märgatavalt väiksem kui tervel ja puhtal helkuril.

Enda nähtavaks tegemine on vajalik ka jalgratturil. Põhivarustusena peavad igal jalgrattal olema kollased või valged helkurid vähemalt ühe ratta mõlemal küljel (nt kodarahelkurid) ning ees valge ja taga punane helkur. Lisaks peab pimedas sõites rattal põlema ees valge ja taga punane tuli. Jalgratturil nagu ka pimedas autost väljunud juhil on enda nähtavaks tegemiseks soovitatav kasutada helkurmaterjaliga varustatud ohutusriietust. Autojuhil nõutav ohutusvest peab vastama CE EN471 standardi teise klassi ohutusriietuse nõuetele.