Savisaare võlausaldaja Ervin Hopp

Keskerakonna esimehele andis laenu väliseesti ärimees, kes tunneb Savisaart juba Rahvarinde aegadest ja maksis kinni poliitiku Kanada-reisi.

Ervin John Hopp (62) kohtus Edgar Savisaarega esimest korda 1988. aastal Eestis käies. "Pärast seda pidin ma paljusid oma endisi seisukohti revideerima. Selgus, et kõik kommunistliku partei liikmed polegi päris punased."
Hopp maksis oma taskust kinni Savisaare sõidu Kanadasse. Ta on ka Tallinna linnapea tütre Maria Savisaare ristiisa.
Savisaar omakorda võttis Hopi oma nn majandussõprade klubisse. Klubisse kuulusid jõukad ja mõjukad väliseesti äritegelased nagu Arvi Parbo Austraaliast, Rudolf Jalakas Rootsist, Harry Männil Venetsueelast ja teised, kes andsid Savisaarele nõu, kuidas Eesti majandust üles ehitada. Oma sõidukulud katsid klubiliikmed ise.
Hopp tunnistas jaanuaris 1994 Ekspressile: "Savisaare ajal poliitikud vist veel ei teadnud, mida äriga peale hakata ning tollane isevoolu minek meeldis mulle väga."
Ta sai juba 1989. aastal erandkorras loa moodustada ühisettevõte Saaremaa dolomiiditehase erastamiseks. Hopi firmale kuulus ühisettevõttest 51 protsenti.
Miljon dollarit maksnud uute kivitöötlemismasinate toomine Itaaliast võttis aega kaks ja pool aastat. Laenu seadmete ostmiseks sai firma Tartu Kommertspangast.
Ühisettevõte Saare Dolomiit McIntosh Granite Corp pankrotistus mais 1994. Põhjuseks Vene turu ärakukkumine ja Tartu panga kinnijooksmine.
Hingusele läks ka ühisfirma Eesti Fosforiidiga, kus Hopp osales mitme firma kaudu.
Hopi isiklikku jõukust on raske hinnata, sest tal on olnud nii häid kui kehvu aegu. Küll on aga selge, et tal on võimalus ligi pääseda päris kopsakatele summadele.
Hopp oli USA Abikorpuse esimene direktor Eestis. Vahendas Põhja-Ameerika ärikontakte eestlastele. Tegeles selliste suurfirmadega nagu Baltijets, Kreenholm ja Silmet.
Jäi oma tegevusega silma majandusminister Toomas Sildmäele, kes kutsus mehe RAS Ookeani peadirektoriks. Kalandusega tegelnud Ookean oli Eesti üks suuremaid ettevõtteid, kus töötas ligi 6000 peamiselt venekeelset inimest. Eesti riik vajas andekat juhti, kes hinge vaakuva firma taas käima tõmbaks.
Kuid 14. oktoobril 1993 kirjutas Ameerika eestlane professor Taivo Laevastu kirja keskkonnaminister Andres Tarandile (kelle valitsemisalasse Ookean kuulus): "Kuulsin eile New Yorgist, et hr Ervin Hopp tahetakse määrata Ookeani direktoriks veel sel nädalal. Soovitan tungivalt, et see ei sünniks, sest tal ei ole mingeid teadmisi ja kogemusi ei kalanduse alal ega ka suure firma juhtimisel..."
Hopp nimetati Ookeani peadirektoriks 1. detsembril 1993. Mees koostas viie aasta plaani, mille üks punkte oli müüa võlgade katteks 27-28 laeva. Valitsus andis sellele heakskiidu.
Ning juhatus hakkas arutama, kuidas Ookean erakätesse juhtida. Majandusministri nõuniku Raa Vunki ettepanek oli geniaalselt lihtne: "Kandime laevad ühisettevõtesse, kaldastruktuurid holding-firmasse." Undusk lisas, et kasulik oleks Erastamisagentuur asjast eemal hoida.
Hoppi otimaalt toodud erastajad tõukas juhatus kui ebareaalse pakkumise tagasi.
Hopp lahkus Ookeanist augustis 1994. Selgitas oma lahkumist majandusminister Toivo Jürgensonile järgmiselt: "Põhjuseks on asjaolu, et RAS Ookean juhatuse esimees Feliks Undusk on nii isiklikes kui ka juhatuse töö asjus ennast üleval pidanud nagu Napoleoni kompleksi all kannatav egomaniakk, kes majandusest väga vähe aru saab ja katsub kõiki oma puudusi autokraatse sõimamisega varjata. Tema suhtumine olukordadesse on alati destruktiivne."
Samal ajal tegi Undusk ettepaneku Hopp lahti lasta. Advokaat Tiit Vajak leidis, et Hopi peaks vallandama usalduse kaotamise tõttu.
Tegelikult oli häda ka Hopi enda käitumises. Soome Valio teatas kirjalikult, et tema ei suhtle eestlastega Ookeani asjus niikaua, kuni Hopp on firma peadirektor. Soomlaste meelest ei pidanud Hopp sõna.
Lisaks väidab Undusk, et Hopp käis peadirektorina justkui tööreisil Kanadas, tegelikult aga puhkas sugulaste juures.
Peagi pärast Hopi lahkumist läks Ookean pankrotti.
Advokaat Urmas Arumäe koostas "aruande kriminaalasja algatamise võimalustest RAS Ookean endiste juhtivtöötajate suhtes", kus teiste seas arutati ka Hopi patte. Pankrotihaldurid Arno Mägi ja Aivar Leismann aga loobusid asjale ametliku käigu andmisest.
Eesti Ekspress mainis Hoppi viimati kaks ja pool aastat tagasi, kui mees proovis oma oti sõpru esindades osta pankrotistunud kalakombinaati Viru Rand.
Uuesti uudistesse sattus Hopp sel teisipäeval, kui Tallinna linnapea Edgar Savisaar teatas, et Hopp ongi see salapärane eraisik, kelle käest ta sai 1,2 miljonit krooni laenu.
Visiitkaardil nimetab Hopp end äri- ja investeerimiskonsultandiks. Telefoni automaatvastaja on inglisekeelne.
Tema isa ja vanaisa olid Tartu nahavabriku omanikud. Siirdusid Saksamaale siis, kui poiss oli aastane, ja sealt edasi Ameerikasse.
Hariduselt on Hopp mehaanikainsener. Osales kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide konstrueerimisel. Teenis USA armees.
Kanadasse kolis aastal 1966. Tegeles seal äriga.

Savisaare-Hopi laen
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare majanduslike huvide deklaratsioonid näitasid aastaid 1,2 miljoni krooni suurust laenu ühelt eraisikult.
Kes laenu andis, mis tingimustel ja milleks, sellest Savisaar ei rääkinud.
Sel esmaspäeval sai Riigikogu korruptsioonikomisjon kirja, et laenu andis Kanadas elav ärimees Ervin John Hopp.
"Kuna tegu on eraisikute omavahelise võlasuhtega, siis ei soovinud ta selle avalikustamist," teatas Savisaar BNSile. Ta kuulutas, et ei soovi laenu asja rohkem kommenteerida. 
Laen on Hopile tagastatud. Laenu maksis Savisaar tagasi rahast, mis laekus tema Tallinnas Nõmmel asuva elumaja müügist.
Hopp jäi seekord Ekspressile kättesaamatuks.