Sõda Tamsalu elevaatorite pärast
Peaminister ja kolm ministeeriumi said möödunud nädalal Virumaalt kirja, kus kohalik firma Tamsalu Veskid palus riigilt esmaabi.
Firma juht ja omanik Aadu Jaansoo (56) hoiatas, et kui ettevõtte ei saa kiirkorras kümne miljoni krooni suurust rahasüsti, võib see pankrotti minna ning tööta jääb ligi 200 inimest.
“Kas nende töötajate edasi töötamine ja riigimaksude maksmine (aastas kuus miljonit krooni) pole Eesti riigi huvides?” küsis ettevõtja.
Jaansoo meelest sai jama alguse kahe viljaelevaatori müügist. Need kaks ehitist on Tamsalule sama iseloomulikud nagu WTC kaksiktornid olid New Yorgile. 70ndate keskel valminud elevaator nr 2 on suuruselt Eesti teine. Mahutab 80 000 tonni vilja ning on vähemalt üheksakorruselise maja kõrgune.
Teine elevaator mahutab 27 000 tonni vilja (Rakveres kaduma läinud riigiviljast kaks korda rohkem).
Elevaatoreid kasutas Jaansoo firma. Tegi seal remonti ja hoidis vilja, ka riigi julgeolekuvaru.
Kuid möödunud aasta alguses vahetas vahetas kompleks omanikku. Kevadel ajas uus peremees Jaansoo firma elevaatoritest jõuga minema. Tõi kohale Falcki turvamehed. Et Jaansoo mehed ei saaks raudteed kasutada, ajas uus omanik oma kalli BMW džiibi rööbastele. Elevaatoritel vahetati lukud. Kired läksid isegi nii tuliseks, et kohaliku turvamehe pintsakust tehti maika.
Lõpuks andis uus peremees ühe elevaatori siiski Jaansoo firmale kasutada. “Aga müügi tulemusena lõhuti kogu tootmiskompleks,” kinnitab Jaansoo.
Tema arust on riik selle müügiga 30 miljoni krooni ulatuses vastu pükse saanud. Tema oma firma koguni 70 miljoniga.
“Oleme sõlminud suulisi ja kirjalikke lepinguid teravilja ja rapsi hoiustamiseks 120 000 tonni ulatuses. Rahaliselt tähendab see 20-25 miljonit krooni aastas. “Tänu” elevaatorite müügile ei saa töötada nisujahu veski. Isegi kui oleksime jahvatanud tuhat tonni teravilja kuus, oleks see rahalises käibes kuni 45 miljonit,” ütleb ärimees.
Muidugi võib ajada kogu selle jama Vene kriisi ja Jaansoo kolhoosiesimeheliku enesekindluse kaela. Varem kuulus kogu kompleks firmale Tamsalu Terko. Jaansoo erastas Terko kümme aastat tagasi. Hind oli 50 miljonit krooni.
Lisaks teravilja tootmisele ja ladustamisele tegeles Terko linnu- ja seakasvatuse ning munade ja liha müügiga. Kõik sujus kuni 1999. aastani, kui tuli Vene kriis. Saksa ja Vene munad ning teravili surusid kohaliku tootja turul kõrvale.
Jaansoo proovis raskusi ületada pangalaenu abil, aga ei vedanud välja. Hansapanga nõudel läks firma vara sundmüüki. Ostjaks osutus ei keegi muu kui Jaansoo enda uus firma Tamsalu Veskid.
Ehk teisisõnu: panga teadmisel toimus tüüpiline kantimine, kus vara tõsteti uude ettevõttesse, võlad ja kahjum jäid vanasse. Terko kahjum küündis 36 miljoni kroonini.
Audiitorid andsid Terko aruandele hävitava hinnangu.
Oktoobris 2002 kuulutas kohus välja Terko pankroti. Suure firma varast oli tolleks ajaks järgi jäänud vaid 47 000 krooni pangaarvel ning kaks elevaatorit, mis olid panditud erastamisvõla katteks.
Septembris 2001 tegi Terko koostöölepingu, millega andis elevaatorid Tamsalu Veskitele rendile. Huvitav on siinjuures tõik, et Jaansoo kuulus ühtaegu mõlema firma juhatusse.
Jaansoo üritas elevaatoreid päriselt endale saada. Lubas sundenampakkumisel nende eest 130 000 krooni (kahe hoone kindlustusväärtus oli 42 miljonit krooni).
Kuid rahandusministeerium leidis, et sellise skeemi puhul “pole riigi huvid piisavalt kaitstud”. Hind oli väike ja hooned jäänuks sama mehe kätte, kes eelmise firma pankrotti juhtis. Enampakkumine loeti nurjunuks.
Jaansoo kasutas elevaatoreid rõõmsasti edasi. Tegi seal 1,7 miljoni krooni eest remonti ja maksis elevaatorite kasutamise eest vaid 10 000 krooni kuus.
Nüüd sekkus mängu Terko pankrotihaldur. Mullu jaanuaris toimus uus enampakkumine. Selle võitis “mees metsast” – Viljandi metsaärikas Toomas Varjund. Tema firma Blonkvist maksis kahe majamüraka eest 1,8 miljonit krooni.
Selle üle, mida väikest viisi metsa ostu-müügiga tegelnud Blonkvist kahe hiiglasliku viljaelevaatoriga peale hakkab, ei pidanud keegi kaua pead murdma.
Blonkvist müüs elevaatorid 1,9 miljoni krooniga edasi Tartu firmale Tiigi Keskus. Tolle põhitegevusalad on äriregistri andmetel kaugel vilja ladustamisest – küll aga on ettevõttega seotud selle ala spetsid. Juhatusse kuulub näiteks Tartu Veskid direktor Uuno Lausing.
Tiigi Keskus saatis Jaansoole teate, et tehku kolme kuu jooksul plats puhtaks. Kui tähtaeg kukkus, tulid noored tartlased turvameestega platsi ning kihutasid vanad olijad minema.
Jaansoo on esitanud politseile mitu avaldust vägivalla kasutamise kohta. Politsei pole midagi kriminaalset leidnud.
Tiigi Keskuse juht Lausing ütles Ekspressile, et jõudu pole kasutatud. Küll aga tegi ta ise politseile avalduse vastaspoole kohta, märkides muuhulgas, et teda taheti viljasalve juures autoga alla ajada.
Lausingu sõnul esitas Jaansoo talle absurdseid nõudmisi. Näiteks tahtis ta elektri kasutamise õiguse eest miljon krooni. Ja raudtee kasutamise eest luba väiksemas elevaatoris vilja hoida. “Lubas elevaatorite juurde viiva tee blokeerida ja ütles, et kui tahate, tulge helikopteriga.”
Praegu käib poolte vahel kolm kohtuvaidlust.
Värskelt on mängu tulnud vihjed, et uue peremehe äri ei pruugi puhas olla. “Veel 16. märtsil käis siin teisaldatava transportööri kaudu kõva laadimine. Kuni kella üheni öösel tegid tööd. Hommikul ilmusid uudised Rakvere skandaali kohta ja samaks õhtuks oli transportöör kadunud, selle asemel valitses vaikus,” räägivad Jaansoo ning Tamsalu Veskite päästejuht Raivo Raigna. Vürtsiks lisavad veel vihje, et eriti intensiivne viljavedu käis alates jaanuari lõpust, eelkõige nädalalõppudel ja hilisõhtuti pimedal ajal.
Lausing nimetab seda jamaks: “See on niisugune odav mäng. Saab kergelt paika panna.”
Jaansoo leer levitab ka kahtlust, et üks hästi rahastatud seltskond kavatseb kogu Eesti viljatööstuse tartlaste kätte mängida. Tartu ja Tamsalu viljasalved on juba käes. Küllap läheb ka Rakvere haamri alla.
