Sõnad, mida valitsused kardavad
Üks maailma suurimaid otsingumootoreid Google filtreerib sõnu vastavalt riikide soovidele ega tee sellest enam ka saladust. Sama teevad teisedki – Yahoo, AltaVista, MSN ja muud netist otsimist võimaldavad mootorid hoiavad otsijaid vähem või rohkem eemal teemadest, mis pole valitsuste arvates piisavalt sündsad või seaduslikud.
Mida tsenseeritakse, sellest räägitakse vähe. Mitmed veebiblogide pidajad ja IT-ajakirjandus on siiski proovinud jälile saada neile märksõnadele ja teemadele, mida riikide valitsused kõige rohkem kardavad.
Üks suurimaid internetis leviva info tsenseerijaid on Hiina. Kui varem avanes Google’i otsinguleht Hiinas aeglaselt ja oli tihti “maas” selle ette paigaldatud tsensuurimüüri tõttu, siis pärast oma otsust avada otsimootor Hiinas kohapeal pidi USA internetifirma Google ise paigaldama kohalikule saidile google.cn väikese tsensuurifiltri. Hiljem selgus, et ega see filter väga väike olnudki. Philipp Lenssen Stuttgardist, kes peab otsingumootorite-teemalist veebipäevikut (blog.outer-court.com), korraldas katse, valides inglise keele sõnastikust 10 000 enam levinud sõna ja “googeldades” neid Hiinas asuvas Google’i otsimootoris. Tulemus oli pehmelt öeldes põnev: ligi üheksa protsenti sõnadest andsid tulemuse, mis oli rohkem või vähem tsenseeritud võrreldes USAs sooritatud samasuguse otsinguga.
Keelatud sõnade seas oli ilmselgelt poliitilisi, kuid ka täiesti jaburaid. Näiteks on filtreeritud sõnade “antiikne”, “aktsepteeritav”, “Allah”, “alligaator”, “Araabia”, “relv”, “pilv”, “ehitatud”, “demokraatia”, “feminism”, “sulama”, “poliitika”, “tõsine”, “kuusteist”, “linn” otsingutulemusi.
Lenssen korraldas ka teise katse, milles kombineeris eri sõnu. Mitmed fraasid ja liitsõnad takerdusid samuti tsensuurifiltrisse. Kui näiteks bird ja flu eraldi ei anna mingeid keelatud tulemusi, siis esinedes koos väljendina bird flu (linnugripp) on neil juba ideoloogiafilter peal.
Hiina pole siiski ainuke koht, kus kasutajaid püütakse valitsuse arvates halbadest lehekülgedest eemale hoida. Kui näiteks proovida Hitleri ja Mein Kampfi teemasid Saksamaal asuvas Google’is, ei pruugi otsingutulemus olla sama, mis mõnes teises riigis asuva sama otsingumootori puhul.
Lugejaid üritatakse Saksamaal ja Prantsusmaal näiteks eemal hoida mõnedest Araabia uudistekanalitest (nt www.abbc.com Saksamaal) või holokaustiteemalisest äärmusleheküljest (nt www.americandefenseleague.com Prantsuse Google’i lehel). Saksa tsensorid on ligipääsu sulgenud veel hulgale araabiakeelsetele ning natsiparteide lehekülgedele ja äärmuskristlikele saitidele, prantslased umbes sama paljule ja lisaks veel mõnedele vägivallale või rassisallimatusele üleskutsuvatele veebilehtedele.
Eesti suurimal otsingumootoril NETI tsensuurist lähtuvat “musta nimekirja” ei ole, kinnitab Elioni NETI arendusjuht Kain Kalju. Otsingumootori filtrid on seadistatud vaid vältima korduvusi ning spämmi.
Need, kes uskusid, et Internetist saab Google’i abil otsida kõike, võisid olla õigel arvamusel paar aastat tagasi. 2004. aastal oligi veel Google’i otsimootori korduma kippuvate küsimuste lehel tekst, mis teatas, et kõik otsitulemused genereeritakse automaatselt ja ideoloogilist filtreerimist ei toimu.
Praeguseks on see asendatud tekstiga, kus öeldakse, et vastavalt kohalikele seadustele, määrustele ja tavadele võidakse eri riikide lehekülgedel tsensuuri siiski rakendada. Tsensuur töötab ka USAs, kus tavaliselt asuvad otsingumootoreid pakkuvate firmade peakorterid.
Internetitsensuuri algusajaks võib pidada aastat 1996, kui ühe holokaustiteemalise saidi sulgemist hakkasid nõudma nii Iisraeli kui ka Saksa huvigrupid. 2002. aasta 7. novembril aga võtsid Euroopa Nõukogu liikmesriikide välisministrid vastu ühise protokolli, milles kutsuvad üles nimetama kuritegelikuks 1940.-1945. aastate rassismi, holokausti ja genotsiidi õigustuste levitamist arvuti vahendusel. Paljud tsensuurinimekirjad Euroopas lähtuvadki just sellest protokollist, lisades keelatud nimekirjale veel araabia terrorismi ja mõned oma maad või riiki ebameeldivalt puudutavad teemad.
Luure lasi Rootsis tsenseerida
Aprillis kirjutasid Rootsi ajalehed tsensuurist riiklikus kaardinduses: nimelt oli nende kodumaise Eniro veebiteenuse pakutavatel aerofotodel sellel kohal, kus asub Rootsi raadioluure keskus, kena mets kasvamas. Samal ajal näitas USA päritolu ülemaailmne veebipõhine kaarditeenus Google Earth samal kohal metsatuka asemel tervet hoonetekompleksi koos satelliiditaldrikute ja teedevõrguga.
Praeguseks on probleem lahendatud: ka Google Earth näitab Rootsi strateegiliste hoonete kohal heledat pilvekest. Mis pilve all on, seda kõrvalised pilgud enam Internetist vaadata ei saa.
Eniro, mis on üks suurimaid Rootsi veebikaartide ja otsingu pakkujaid (analoogne USA Google’iga), sai omakorda kaardid riiklikult kaardifirmalt, kus strateegiliste objektide tsenseerimised olid juba tehtud.
