18.10.2007, 00:00
Steppiv diplomaat
Rootsi suursaadik Dag Hartelius (52) ütleb, et Eestil ei ole vähemustega rohkem probleeme kui paljudel teistel Euroopa riikidel.
Dag Hartelius on ilmselt Tallinna akrediteeritud välisdiplomaatidest parimaid Eesti-tundjaid. Tee siia oli talle hästi tuttav juba 80. aastatel, kui noormees töötas Rootsi konsulina Peterburis (tol ajal Leningrad) ja Rootsi saatkonnas Moskvas.
Ta kõneleb üpris ladusalt eesti keelt. Eksootilised
terminid nagu “kaerajaan” võivad Harteliuse TV otse-eetris
hetkeks segadusse ajada, aga see-eest teab ta une pealt märksa
tõsisemaid väljendeid, nagu “keskkonnamõjude
hindamine” või “sotsiaaltoetuste
reform”.
Esidiplomaadi kabinet Rootsi saatkonnas Pikal
tänaval on lihtsalt üks tuba teiste reas, võib-olla vaid
natuke suurem ja nahkmööbliga varustatud. Suursaadiku
lipsunõel muide kujutab sõjalennukit. See on Rootsis toodetav
hävitaja JAS Gripen. Väga ajakohane aksessuaar, sest just sel
nädalal teatas NATO Euroopa vägesid juhatav USA kindral, et Balti
riigid võiksid siiski juba 2015. aastaks end varustada omaette
õhupolitseiga.
Räägime saadikuga eelkõige
välispoliitikast ja majandusest. Mitte tõsielusaatest, mille kaudu
on Hartelius kuidagi ootamatult ilmunud umbes 300 000-le Eesti vaatajale.
Pole midagi teha – vähemalt üht neist eestlastest, kes
tõsieluseriaale harilikult ignoreerib, sundis suursaadiku osalus
pühendama pühapäeva õhtul terve tunni oma elust
megakuulsatele tantsutähtedele.
Nord Streami
gaasijuhe
on üks asju, mis mõlemas riigis väga korda
läheb. Saadik Hartelius meenutab, et Rootsi andis uuringuteks loa
välja juba aastal 2005.
“Nüüd ootame,
et tänavu sügisel, ilmselt detsembris, tuleb ka taotlus
gaasijuhtme ehitamiseks. Seda taotlust Rootsi ei hakka läbi vaatama enne,
kui Nord Stream esitab ka
keskkonnamõjude uuringu, mis valmib
2008. aasta aprillikuus,” lisab ta.
Rootsi suursaadiku
sõnutsi on veidi kummaline, kui Nord Stream küsib ehitusluba juba
niivõrd palju varem, sest ilma keskkonnamõjude uuringuta ei ole
avaldusel tegelikult mingit tähendust. “Alles seejärel teeme ka
omapoolsed uuringud ja see võtab kindlasti aega täpselt niipalju,
kui vaja.”
Nord Stream kavandab senisega võrreldes
projektis muudatusi ning pakub ka trassi nihutamist. Ent niikaua, kui
formaalselt taotlust ja keskkonnamõjude uuringut pole esitatud, pole
Rootsi valitsusel ka midagi analüüsida. Isegi mitte seda
teenindusjaama Gotlandi lähedal, Rootsi majandusvööndis, mida
firma üha välja pakub.
Eesti otsust mitte lubada Nord
Streamil teostada oma majandusvööndis uuringuid hindab suursaadik
järgmiselt: “See on Eesti otsus, mis lähtub ÜRO
mereõiguse konventsioonist.” Ta ei leia, et see maaliks Eestist
pildi kui “ühe teema riigist”, kes igal võimalikul
juhul tüütab teisi Euroopa Liidu maid jutuga, kuidas Moskva meid
kiusab – gaasijuhtmega ja muidu.
“Me austame
täielikult seda otsust,” ütleb Hartelius. “Ja kui
jälgida tegevust ELis, ei saa küll kuidagi öelda, et Eesti oleks
ühe küsimuse riik. Meil on näiteks väga hea
koostöö seoses ELi Põhjala lahingugrupiga üheskoos Soome,
Norra ja Iirimaaga. Eesti on väga aktiivne näiteks vabakaubanduse
küsimustes.”
Mis puudutab laiemalt Eesti-Vene suhteid,
siis ütleb kogenud Rootsi diplomaat, et praegu on küll Vene teema
kõvasti üleval nii Lääne-Euroopas kui ka Ameerikas, aga
levinud seisukoha järgi tasuks ära oodata riigiduuma ja
presidendivalimiste tulemused, mitte
pakkuda võimalikke lahendusi valimiskampaania ajal.
Lühikese aja jooksul
on Eestit järjest
väisanud ENPA president René van der Linden, ÜRO rassilise
diskrimineerimise eriraportöör Doudou Diéne ning Euroopa
Nõukogu inimõiguste volinik rootslane Thomas Hammarberg. Neil
kõigil oli midagi öelda Eesti rahvusvähemuste olukorra, keelte
kasutamise ja kodakondsuse andmise tingimuste kohta. Kas see tähendab, et
Eestil on mingi tõsine probleem?
“Mitte Rootsi
formaalsest vaatepunktist,” vastab suursaadik Dag Hartelius. “Mis
ei tähenda, et Eestil ei oleks oma väljakutseid selles
valdkonnas.”
Tema sõnul on vähemustest
kõneldes mitmetel Euroopa riikidel integratsiooniga hoopis
tõsisemaid muresid kui Eestil. “Meenutame näiteks Pariisi
eeslinnades olnud rahutusi. Peaaegu kõikidel Euroopa maadel –
võib-olla mitte Liechtensteinil – on integratsiooniga seotud
probleeme. Aga nad on isepärased eri maadel. Samal ajal näitab
Euroopa demograafiline areng, et me vajame tööturul kõiki
inimesi.”
Hartelius märgib, et Eesti on kõik
rahvusvahelised nõuded, ka ÜRO ja OSCE omad, juba ammu
täitnud. Kümme või rohkem aastat tagasi.
ÜRO
esindaja Diéne ja EN volinik Hammarberg on tema sõnul
spetsialistid, kes esitavad oma arvamust. “Neli aastat tagasi käis
Eestis ka eelmine EN inimõiguste volinik Álvaro Gil-Robles ja
rääkis enam-vähem samu asju. See ongi nende töö
selliste küsimustega tegelda. Aga tegu on soovitustega, mille
täitmine pole Eestile kohustuslik.”
Ka Rootsile antakse
soovitusi. Näiteks on Rootsi valitsus kaotanud mõnikord protsesse
Euroopa Inimõiguste Kohtus, ning see tähendab, et midagi on tehtud
valesti ja valitsus peab neid otsuseid muutma.
Hansapanga ehk Swedbanki turuosa Eestis
oli tänavu
kevadel 52 protsenti ja SEBi oma 24 protsenti, lisaks on ka Nordea
osaliselt Rootsi pank. Kui Rootsi osa ära võtta, ei jääks
Eesti pankadest peaaegu midagi järele. Hartelius kinnitab ometi, et
Eesti majanduse arengut ei otsustata Stockholmis. Ning et Hansapanga ega
SEBi juhid ei käi tema kabinetis oma tegevusest aru andmas.
Eesti majandus on aga suursaadik Harteliuse hinnangul üldiselt heas
seisus ning “ma pole kuulnud, et keegi ootaks, et Eestis juhtub midagi
sellist, nagu oli 1992. aastal Soomes või Rootsis”.
“Eesti riigi finantsseis on väga hea, välisvõlg
väga väike, võib-olla kõige väiksem Euroopas.
Riigieelarve on ülejäägis. Eesti peamine probleem on
tõsta tootlikkust sama kiiresti, kui kasvavad palgad.”
Väidan saadikule, et Rootsit on meil läbi aegade peetud
sotsialistlikuks hooldusühiskonnaks, kus inimene võetakse riigi
poolt käe kõrvale ja juhitakse läbi kõigi elumurede.
Eesti ise alustas pärast NSVLi lagunemist “Metsiku Ida”
seisust. Kas nüüd liigub Eesti sama tüüpi ühiskonna
suunas kui on Rootsis?
Tegelikult, kinnitab suursaadik, on muutumas
ka Rootsi. “
Sotsiaaltoetusi saada ei ole enam nii
lihtne. Uus Rootsi valitsus püüab saavutada, et rohkem inimesi
läheks tööle, mitte ei võtaks töötu abiraha.
See on väga suur reform, võibolla isegi vaikne
revolutsioon.
”
Tema sõnul on Eesti seadused
tegelikult üsna sarnased Põhjamaade omadega, kuid nende
rahastamine on väiksem. “Aga see on ju ka loomulik – ei olnud
nii palju raha.
See on Riigikogu ja valitsuse o
tsus, kas finantseerimist suurendada.”
Hartelius ja “Tantsud tähtedega”
Mida ütleb teie Kanal 2 tantsusaates osalemise kohta Rootsi välisministeerium? Kas teile pole tulnud kõnesid, et kas ikka suursaadikul maksab?
Ei ole.
Nad ei tea sellest midagi?
Paljud kolleegid teavad. Ma ei küsinud mingit luba, aga mõnede heade kolleegidega pidasin nõu, kas see on õige asi. Ma ju näiteks ei küsi ka jalgpallimatšil osalemiseks luba. See on heategevus ja tants on ka sümpaatne spordiala. Nagu jalgpall või korvpall.
Te võtate seda kui sporti?
Sport ja heategevus. Mul on 14aastane poeg, kes on võistlustantsija. Temaga olen käinud palju kordi koos üle Eesti võistlustel, tema autojuhi ja riideabina. See on tõeline sport.
Tavaliselt tegutsete sfääris, mida kajastavad näiteks Dagens Nyheter ja Svenska
Dagbladet. Nüüd astusite valdkonda, mis on Expresseni ja Aftonbladeti või siis Eestis
Kroonika ja Õhtulehe koduväljak. Selle peale te ei mõelnud?
Alati, kui räägin kusagil, püüan rääkida tõsistest küsimustest. Eks nii mind kui kolleege on varemgi fotografeeritud ja seltskonnalehtedesse pandud.
Te üritate olla suursaadik isegi siis, kui teile öeldakse “Rootsi vabariik”?
Pole viga.
Muide, pühapäeval öeldi teile ju Soome vabariik?
See oli väike nali. Ja seda Rootsi vabariiki on varemgi juhtunud. Inimesed on harjunud rääkima Eesti vabariik, Soome vabariik ja see tuleb iseenesest. Mind see ei häiri.
Teid ei laideta Stockholmis välisministeeriumis või kuningalossis, et 300 000 inimest kuulis, kuidas Rootsit nimetatakse Rootsi vabariigiks?
See oli väike viga ainult. Paljud inimesed näiteks ju nägid, kuidas Rootsi kuninganna käis hiljuti Tartus. Nad teavad küll, mis riik Rootsi on.
Mida tähendab kaerajaan?
See on niisugune rahvatantsu samm, päris kiire.
Te teadsite seda ka enne, kui teilt TVs küsiti, või mitte?
Ei teadnud. Ma tulin Merle Liivaku juurde natuke pinges, oli otsesaade. Ma arvasin, et olen valesti kuulnud. Sellest tuli väike arusaamatus. Aga tegelikult, kui oleksin õigesti kuulnud, siis muidugi oleksin vastanud lihtsalt, et ma ei tea seda sõna.
Argo Ideon
Mida ütleb teie Kanal 2 tantsusaates osalemise kohta Rootsi välisministeerium? Kas teile pole tulnud kõnesid, et kas ikka suursaadikul maksab?
Ei ole.
Nad ei tea sellest midagi?
Paljud kolleegid teavad. Ma ei küsinud mingit luba, aga mõnede heade kolleegidega pidasin nõu, kas see on õige asi. Ma ju näiteks ei küsi ka jalgpallimatšil osalemiseks luba. See on heategevus ja tants on ka sümpaatne spordiala. Nagu jalgpall või korvpall.
Te võtate seda kui sporti?
Sport ja heategevus. Mul on 14aastane poeg, kes on võistlustantsija. Temaga olen käinud palju kordi koos üle Eesti võistlustel, tema autojuhi ja riideabina. See on tõeline sport.
Tavaliselt tegutsete sfääris, mida kajastavad näiteks Dagens Nyheter ja Svenska
Dagbladet. Nüüd astusite valdkonda, mis on Expresseni ja Aftonbladeti või siis Eestis
Kroonika ja Õhtulehe koduväljak. Selle peale te ei mõelnud?
Alati, kui räägin kusagil, püüan rääkida tõsistest küsimustest. Eks nii mind kui kolleege on varemgi fotografeeritud ja seltskonnalehtedesse pandud.
Te üritate olla suursaadik isegi siis, kui teile öeldakse “Rootsi vabariik”?
Pole viga.
Muide, pühapäeval öeldi teile ju Soome vabariik?
See oli väike nali. Ja seda Rootsi vabariiki on varemgi juhtunud. Inimesed on harjunud rääkima Eesti vabariik, Soome vabariik ja see tuleb iseenesest. Mind see ei häiri.
Teid ei laideta Stockholmis välisministeeriumis või kuningalossis, et 300 000 inimest kuulis, kuidas Rootsit nimetatakse Rootsi vabariigiks?
See oli väike viga ainult. Paljud inimesed näiteks ju nägid, kuidas Rootsi kuninganna käis hiljuti Tartus. Nad teavad küll, mis riik Rootsi on.
Mida tähendab kaerajaan?
See on niisugune rahvatantsu samm, päris kiire.
Te teadsite seda ka enne, kui teilt TVs küsiti, või mitte?
Ei teadnud. Ma tulin Merle Liivaku juurde natuke pinges, oli otsesaade. Ma arvasin, et olen valesti kuulnud. Sellest tuli väike arusaamatus. Aga tegelikult, kui oleksin õigesti kuulnud, siis muidugi oleksin vastanud lihtsalt, et ma ei tea seda sõna.
Argo Ideon