Suur segadus riigilõivuga
Kaks nädalat tagasi neljapäeval sai ARKi direktor Eero Till majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ettepaneku kirjutada lahkumisavaldus.
Põhjus: ARKis on tekkinud suur jama riigilõivuga. Mullu kadus kuhugi seitse miljonit krooni.
ARK annab välja juhilube, autode numbrimärke, kõikvõimalikke tõendeid ja nõuab seejuures, et tehingu tegija oleks tasunud riigilõivu.
Üks riigilõivu vastuvõtjaid on firma Liivi Teenindus, mille kontor asub Tallinnas ARKi peahoones. Autoostjad, loa vahetajad ja muud ARKi kunded said seal lõivu sisse maksta.
Häda oli selles, et Liivi Teeninduse raamatupidaja ei kandnud raha edasi riigile, vaid hoopis oma ilusalongi ja teistesse firmadesse. Aga Till veel ei teadnud seda.
Till mõistis, et kui ta ei kirjuta lahkumisavaldust, siis järgneb vallandamine ja isegi kohtus võitmisel omandab ta luuseri maine.
ARK andis välja pressiteate: "Direktor esitas lahkumisavalduse."
Avalikkus sai sellega märguande: ARKis polnud asjad korras, riigilõivu miljonid kadusid kuhugi, direktor oli jamas süüdi ja maksis selle eest oma kohaga. Ehk patuoinas oli leitud.
Tegelikult näeb aga seadus ette, et riigilõivu laekumist kontrollivad hoopis maksuamet ja ministeerium, kelle alla lõivu võttev asutus käib. Lõivu võtvad asutused (nagu ARK) ise seda teha ei saa, sest neil pole ligipääsu maksuameti vastavale pangaarvele.
Ministeeriumi sisekontroll käis ARKis korduvalt, kuid alati huvitas nuhke asutuse kulude, mitte tulude pool. Ka maksuamet ei tundnud asja vastu huvi.
Ehk kui keegi pidanuks uue skandaali tõttu koha kaotama või ametist loobuma, siis pigem näiteks minister Meelis Atonen, kelle valitsemisalast raha tuuri pandi. Tema parteikaaslane Signe Kivi lahkus mullu kultuuriministri kohalt, kui selgus, et Avo Viiol Kultuurkapitali miljonid kasiinodes maha mängis.
Või siis maksuameti peadirektor Aivar Sõerd, aga tema on niigiametist kõrvaldatud.
Jama riigilõivudega avastas ARK ise ja veel siis, kui auk oli poole väiksem.
ARKi juhtkond lasi mõne aasta eest oma eelarve koostamiseks valmistada arvutiprogrammi. Sinna märgiti iga toiming, mis registris tehti. Näiteks selleks, et teada, kui palju järgmisel aastal tellida avalduste blankette või numbrimärke.
Ühtlasi pandi arvutitesse kirja ka võetud riigilõivud.
Mullu suvel arvutas ARKi finantsosakond, kui palju on asutus riigile lõivu kogunud. Seda nn arvestuslikku summat võrreldi summaga, mis seisis maksuameti internetiküljel kui laekumiste summa. Vahe oli ligi 3,5 miljonit krooni.
Tänavu suvel uuris Autoregistrikeskust riigikontroll. ARKi töötajad kurtsid kontrollidele, et riigilõivudega on jama. Riigikontroll nõudis maksuametilt andmed välja. Selgus, et möödunud aasta lõpuks oli auk kasvanud seitsme miljoni kroonini. Praegu on see koguni kümme miljonit krooni.
Keegi pidi pea pakule panema. Till sobis selleks hästi.
Kas direktor saanuks oma kohta säästa? Jah, kui ARK ei oleks hakanud ise riigilõivu laekumisi uurima ja august riigikontrollile ette kandnud. Õnnis teadmatus valitsenuks veel aastaid.
Nüüd aga läks asi suure kella külge, Till pani lihtsameelselt pea pakule ja tagatipuks selgus, et süüdi pole ükski tema alluv, vaid hoopis Liivi Teeninduse raamatupidaja. Sama hästi võinuks see olla aga mõne panga teller, sest ka pangad koguvad riigilõivu...
Ja see pole veel kõik. Riigikontroll märgib ühes oma hiljutises aktis, et maksuametil pole infot, kui palju riigilõivu laekus mullu Tallinna Linnakohtu kaudu. Kuna kohus ise selle kohta arvet ei pea ning iga päev tehakse sadu tehinguid, siis jääbki see saladuseks. Keegi lihtsalt ei jõua pabereid ühekaupa läbi lapata.
