Suurejooneline väljapressimine
Keskmine haiglaarst Eestis teenib kuus 17 000 krooni ringis, tipparstide töötasud on 25 000 - 30 000 krooni, juhtidel muidugi veelgi kõrgemad. Ainult väga üksikute täiskoormusega töötavate arstide tasu jääb alla 11 000 krooni. Selline on seis praegu.
Lisaks
ülaltoodud keskmisele palgale rabavad arstid mitme koha peal -
erakliinikus, teevad ravimiuuringuid, istuvad öövalves
provintsihaiglas. Kokku tiksub
30 000 - 40 000 krooni kuus. Haiglate
juhid kahtlustavad, et palgatõusust hoolimata arstid oma koormust
ei vähendaks.
Tegelikult töötavad mitmes kohas ka paljud USA ja Euroopa arstid ning lisaotsa pakkumine erakliinikust on pigem tunnustus kui kohustus.
Tuleval kolmapäeval on Tallinna meedikud valmis streigiks. Kolm päeva hiljem peaksid nendega ühinema kogu Eesti arstid, õed ja põetajad.
Meedikud nõuavad, et palk tõusku 20 protsenti tänavu ja 20 tuleval aastal.
Muuseas, mitte üheski Eesti majandussektoris pole palgad alates 2003. aastast tõusnud nii palju kui tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatel. Ei kinnisvaras, kaubanduses, panganduses ega ehituses.
Tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate töötasud tõusid juba 2005. aastal üle 20 protsendi, samuti 2006. aastal. Ning tulevane streik nõuab, et palgad tõuseksid veel kaks aastat samas tempos.
Õdede ja eriti arstide palku on tõstnud viimastel aastatel Tallinna haiglate vahel käinud inimeste ülesostmine. Kolm pealinna haiglat teevad üksteise võidu pakkumisi nii tipptasemel arstidele kui ka lihtsalt tublidele töötajatele. Ka äsja ülikooli lõpetanud noored teavad oma hinda, oskavad raha küsida ning pikemalt kaalumata lähevad välismaale.
Palganumbreid võib vaadata nii ja naa (põhitunnipalk, miinimumpalk, keskmine palk), kuid on selge, et arstid ei virele vaesuses. Head arstid teenivad korralikult, ja peavadki teenima.
On tõsi, et põetajate palgad on väikesed ja õed võiksid rohkem teenida, kuid sanitaride väikese palga pärast pole ükski arst nõus jätma ukse taha 1300 patsienti - just nii palju inimesi peaks esimesel streigipäeval tulema arsti vastuvõtule ainuüksi Ida-Tallinna keskhaiglas.
Mis annab meedikutele julguse streikida? "Enda tööjõuturu positsiooni tunnetamine. Ju nad tunnevad, et neil on õigus," ütleb Mart Einasto, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige.
Meditsiinis on praegu enneolematult suur tööjõupuudus. Kuigi inimesi on juba praegu vähe, on ette näha meditsiinitöötajate nappuse süvenemist ja mõõna põhi saabub juba 2008. aastal. Muuta ei saa siin midagi. Otsuse kahe aasta pärast saabuva suure põua kohta tegi Tartu ülikooli rektor Peeter Tulviste kümme aastat tagasi, nõustudes vähendama 1994. aastal arstikoolituse tellimust - tookord tunduski, et arste pole nii palju vaja. Eesti riik seisab silmitsi teadmisega, et uusi arste ei kasva piisavalt peale.
Mis nii viga streikida, kui on teada, et meditsiinitöötajaid on vähe ja nii ka jääb. Survet kruvivad noored vallalised õed ja arstid, kes ähvardavad välismaale tööle minna ja toovad võrdluseks 100 000 kroonised kuupalgad Inglismaal või Norras, kus neid ka siiralt oodatakse. Andres Kork arstide liidust on kokku lugenud, et arstid lahkuvad Eestist tempoga 11 inimest kuus. S ee võimaldab palkade üle tingida.
Haiglad ei konkureeri palgaläbirääkimistel enam kohalike erakliinikutega, vaid valges kitlis töötajate palkadega Eestist tuhandete kilomeetrite kaugusel. Meedikute palk on juba tõusnud ja tööandjad on valmis tõstma seda veelgi. "Me ei nõustuks ainult palgatõusuga - me nõuame, et kogu sektor saaks raha juurde," ütleb streigikomitee liige Katrin Rehemaa. Ta tahab öelda, et streikima ei hakata ainult oma rahakoti, vaid haigete heaolu pärast. Et poliitikud annaksid rohkem raha tervishoiule. Aga et seadused ei võimalda tööseisakut korraldada oma riigi juhtide vastu, küsitakse juurde palgaraha. Raha on alati vaja.
Tervishoiutöötajate palgad on tõusnud rohkem kui teistes sektorites
| Valdkond | 2003 | 2004 | 2005 |
| Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne | 15,0 | 13,9 | 21,1 |
| Finantsvahendus | 9,8 | 3,0 | 9,2 |
| Kinnisvara | -0,4 | 15,4 | 4,2 |
| Hulgi- ja jaekaubandus | 14,5 | 2,6 | 7,0 |
| Ehitus | 13,4 | 11,7 | 13,5 |
Allikas: statistikaamet
2006. aastal läks enamik haigekassa rahast palkadeks
Peeter Inshakov, Tallinna lastehaigla haldusjuht tegi arvutuse näitamaks, et haiglatel pole raha meedikute palkade tõstmiseks ning lisaraha on vaja haigekassalt.
Arst kulutab patsientide vastuvõtule seitse tundi päevas ja tegeleb iga inimesega 15-20 minutit. Sellisel juhul kulutab arst vastuvõttudele 1400 tundi aastas.
Haigekassa maksab haiglale ühe vastuvõtu eest 123 või 99 krooni sõltuvalt sellest kas tegemist on esmase või korduva vastuvõtuga.
Arvestades, et esmaseid vastuvõtte on 66 protsenti ajast, siis jõuab arst teha aastas 2772 vastuvõttu hinnaga 123 krooni. Haigekassa maksab selle eest 340 956 krooni aastas.
Patsiendi teistkordseid külastusi tuleb aastas 1904 ja nende eest maksab haigekassa 188 496 krooni. Kokku 529 452 krooni, millest tuleb maha arvestada 10-15 protsenti vastuvõttudest, mis jäävad ära patsiendi mitte kohale ilmumise tõttu.
Seega teenib vastuvõttudega arst haiglale aastas 476 507 krooni. Vastuvõtul aitab arsti ka õde. Kui arvestada töötasud ligilähedased miinimumtasule ehk arstile 13 000 ja õele 7000, siis koos sotsiaalmaksuga kulub palgale aastas 319 920 krooni ehk 67 protsenti teenistusest.
Kui tegelikkuses peaks kogu raviasutuse palgakulu moodustama haigekassa teenistusest 50-55 protsenti, siis antud juhul on näha, et ilma administratsiooni, abipersonali ja halduskuludeta on igasugune piir ületatud.
