Swedbank lõi karistussalga

Swedbankis tegutseb finantsgeeniustega tugevdatud karistussalk, mis hakkab sügisel nõrku Eesti firmasid elustama või hukkama.

Jutt käib kõrgendatud äririski juhtimise divisjonist (BFRR), kelle kundede hulka kuuluvad mitmed buumi ajal ainult häid uudiseid pakkunud firmad.

Pool aastat tagasi 200 töötajaga ja üle Baltikumi tegutsevat kriisikomandot veel sisuliselt ei eksisteerinud. Ent rootsi pankurid otsustasid selle kiiresti komplekteerida seoses süveneva murega oma siinse portfelli pärast.

“Üldiselt on see ikka firma enda otsustada, kuidas ta äri ajab,” ütleb Baltikumi BFRRi juht Lars-Erik Danielsson. “Aga te ju mõistate, et kui me ei leia võimalusi laenu tagasi maksmiseks, peame minema tagatiste kallale. Leidma lahenduse, kui see ei sünni koostöös.”

Mõistagi ei räägi ta raskustes firmadelt hinge võtmisest, vaid suurte “erivajadustega korporatiivklientide personaalsest nõustamisest” majanduslanguse tingimustes.

Kohtumine Danielssoniga Swedbanki peakontoris Liivalaia tänaval on veidravõitu. Tegelikult olen siin, et usutleda BFRRi Eesti kriisikomando juhti Eddi Joosti. Joost tõesti istub teisel pool lauda, ent ei ütle intervjuu käigus sõnagi, sest tema rootslasest boss Danielsson muudkui räägib ja räägib.

Swedbanki tänavuse aasta teise kvartali aruannetest selgub, et pank on Lätis üle võtnud 42 miljoni krooni väärtuses kinnisvara ning Leedus ligi viie miljoni krooni eest muud vara. Eestis veel ei midagi.

Mõnele Eesti firmale on kriisikomando Ekspressi andmetel juba halastanud.

Näiteks ühele saja miljoni kroonise aastakäibega ja ligi 130 töötajaga ehitusettevõttele. Sellel läks buumi ajal roosiliselt, tootmise laiendamiseks võeti Swedbankist kümneid miljoneid kroone laenu, eksport moodustas üle poole käibest. Buum sai aga pauguga läbi ja ettevõte jäi laenuvõlglaseks.

Firma juht ütleb, et alguses umbusaldas pank ettevõtet. BFRR nõudis firmalt selgitusi, siis palus tõestada oma jätkusuutlikkust ning koostada uus äriplaan. Firmajuhi sõnul erines see protseduur tavalisest laenuküsimisest vaid selle poolest, et optimism tuli kõikidest numbritest ära kaotada.

Pank vaagis uut äriplaani põhjalikult ja lubas seejärel laenumaksepuhkust, lisatingimusel, et firma leiab mitu miljonit krooni käibekrediiti.

“Olime surve all. Ja sellises olukorras tundub igasugune nõue liig, ent kannatasime selle valu ära. Sest lausa mõttetuid või ahistavaid nõudmisi pank meile ei esitanud,” räägib nüüdseks saneerimisel oleva firma juht, kellel kulus Swedbanki pankurite moosimiseks pool aastat.  

Teine tuntum Swedbanki armualune on Guido Sammelselja Norby Telecom. Telekomifirma juhatuse liige Vadim Šabarov ütleb, et ühel hetkel oli firma täielikult pankurite meelevallas. Kõik, mida saanuks pantida, oli ära panditud. Pank oleks võinud ettevõtte lihtsalt pankrotti lasta, ent nõustus saneerimisega, sest see oli kasulikum.

“Kui Swedbank veel eelmisel aastal käitus nagu finantsist ega tahtnud ettevõtte asjadesse süveneda, siis meeldiv on tõdeda, et tänavu nad mõtlevad koos ettevõtjaga. Nad said kiiresti aru, et me pole mingi kinnisvarafirma, kelle maju saab lihtsalt seisma jätta. Meie rahavoog tuleb teenustest. Kaablid ise ei too midagi sisse, kliendid toovad.”

Danielsson keeldub BFRRi kliente nimetamast. Ütleb vaid, et majanduslangus annab tunda igas valdkonnas, peamiselt kinnisvaras, transpordis ja tootmises.

Pankurid haistavad ilmselt hästi, et Eesti ettevõtete jaoks on raskemad ajad alles ees. Paljudel jooksevad varem pikendatud laenutähtajad umbe ning aasta teisel poolel võib oodata suuremat makseraskuste lainet. See, mida oleme seni näinud, on alles algus.

Tähtaja ületanud laene oli Swedbankil aasta keskel 7,5 miljardi krooni eest. Sellest kolm neljandikku olid ettevõtete laenud. Enam kui kahe kuu pikkuse hilinemisega ärilaenude maht on aastaga neljakordistunud. Hapude laenude jääk kasvab.

Et Eesti ja lõunanaabrite majanduste täpe (täitsa p..ses) ­stsenaariumiks parimal moel valmis olla, palkas Swedbank BFRRi tiimi kümmekond Goldman Sachsi ja Morgan Stanley taustaga välismaalasest finantsgeeniust Suurbritanniast, Saksamaalt, Itaaliast, Taanist, Hispaaniast ja isegi Indiast. Nad töötavad kolmest riigist selles, kus on parasjagu mõnes suurettevõttes “tulekahju”.


Üks tuntud tegija on näiteks britt Justin Jenk firmast European Resolution Capital (ERC). Harvardi ja Oxfordi haridusega finantsanalüütikust restruk­tureerimisguru Jenk on varem töötanud konsultatsioonifirmades ­Accenture ning McKinsey & Company, samuti väidetavalt elustanud ridamisi ettevõtteid Venemaal.

Jenk korraldas 2006. aastal tehingu, mille käigus mitu ettevõtet ­ühinesid üle-euroopaliseks suureks toiduainekontserniks Vivartia. See diil pälvis aasta tehingu “Deal of the Year 2006” auhinna.
Nüüd on kõrgelennuline britt toimetamas Baltikumis firmadega, kellel on süstemaatilised võlgnevused ja kelle ärimudel pole jätkusuutlik.

Kriisikomando lahenduste arsenal raskustes klientidele on rikkalik: alates lühiajaliste laenude pikaajaliseks tegemisest ja maksepuhkustest kuni allutatud laenude ja aktsiate pantimiseni. Võlgniku suhtes on pankurid selgelt jõupositsioonil, aga nad kinnitavad, et pankrot on viimane asi, mida soovivad.

“See, mida meie saame kliendile pakkuda, on ainult üks pool. 80 protsenti muutustest tuleb teha firmal enda sees,” ütleb Danielsson.

Kõrgendatud riskide juhtimine pole tema sõnul midagi uut – Rootsis pandi säärane tiim kokku juba 1990ndate kriisi ajal.

• Swedbank on Baltimaades maha kandnud ja tulevaste laenukahjumite tarbeks kõrvale pannud (provisjoneerinud) 10,8 miljardit rootsi krooni. See on ligi 60 protsenti kahjude-eelsest kasumist, mida rootslased teenisid siit Baltimaadest pärast Hansapanga ülevõtmist suvel 2005. (Samal ajal kogutud puhaskasumiga võrreldes on provisjonid ja laenukahjumid isegi suuremad.)

• Praeguses kriisis räsib panka kõige enam kinnisvaraarendus. Palju peavalu on tekitanud ka transpordifirmad ja jaekaubandus ning viimasel ajal ka hotellindus.

• Nendest valdkondadest tasub otsida ka panga murekliente, kes annavad või võivad anda tööd “karistussalgale”. Ekspressi andmetel peaksid n-ö traditsiooniliste kundedena sinna kuuluma Sportlandi poekett ning Tallinki peremeeste firma Infortar. Samuti Eesti Talleks, kes sõltub kehvast automüügist, ning Leedu põllumajandusettevõte Agrowill, kellele kuulunud ¬Põlva Agro aktsiad pani pank avalikult enampakkumisele.

 

 

Swedbank: lõviosa buumiaja kasumist läheb laenukahjude tarbeks

		miljonit rootsi krooni
		kasum enne laenukahjusid	laenukahjud ja provisjonid
2005	III kv	692	46
	IV kv	603	47
2006	I kv	688	48
	II kv	790	80
	III kv	967	68
	IV kv	1029	74
2007	I kv	1146	107
	II kv	1347	74
	III kv	1424	153
	IV kv	1310	116
2008	I kv	1343	173
	II kv	1619	245
	III kv	1480	405
	IV kv	1374	977
2009	I kv	1364	4241
	II kv	1299	3966
	kokku	18475	10 820
allikas: Swedbank Facts, Q2 2009 ja Q3 2007

 

• Swedbank on Baltimaades maha kandnud ja;tulevaste laenukahjumite tarbeks kõrvale pannud (provisjoneerinud) 10,8;miljardit rootsi krooni. See on ligi 60 protsenti kahjude-eelsest kasumist,;mida rootslased teenisid siit Baltimaadest pärast Hansapanga ülevõtmist suvel;2005. (Samal ajal kogutud puhaskasumiga võrreldes on provisjonid ja;laenukahjumid isegi suuremad.)

• Praeguses kriisis räsib panka kõige enam;kinnisvaraarendus. Palju peavalu on tekitanud ka transpordifirmad ja;jaekaubandus ning viimasel ajal ka hotellindus.

• Nendest valdkondadest tasub otsida ka;panga murekliente, kes annavad või võivad anda tööd “karistussalgale”.;Ekspressi andmetel peaksid n-ö traditsiooniliste kundedena sinna kuuluma;Sportlandi poekett ning Tallinki peremeeste firma Infortar. Samuti Eesti;Talleks, kes sõltub kehvast automüügist, ning Leedu põllumajandusettevõte;Agrowill, kellele kuulunud ­Põlva Agro aktsiad pani pank avalikult;enampakkumisele.

Swedbank: lõviosa buumiaja kasumist läheb laenukahjude tarbeks

		miljonit rootsi krooni
		kasum enne laenukahjusid	laenukahjud ja provisjonid
2005	III kv	692	46
	IV kv	603	47
2006	I kv	688	48
	II kv	790	80
	III kv	967	68
	IV kv	1029	74
2007	I kv	1146	107
	II kv	1347	74
	III kv	1424	153
	IV kv	1310	116
2008	I kv	1343	173
	II kv	1619	245
	III kv	1480	405
	IV kv	1374	977
2009	I kv	1364	4241
	II kv	1299	3966
	kokku	18475	10 820
allikas: Swedbank Facts, Q2 2009 ja Q3 2007