Taanlane tahab Eestisse süstida 8 miljardit krooni
Taani ärimees Thorben Nielsen kinnitab, et Audru valda kerkib tõepoolest hiiglaslik kalakasvandus, mille investeering võib algedu korral küündida kaheksa miljardi kroonini. Nüüd on projekti investorite ringiga liitunud ka Eesti piimatööstuse suurkuju Jaanus Murakas.
Mullu augustis teatas põllumajandusministri nõunik Alar Oppar ootamatult, et välisinvestorite grupp tahab Eestisse püsti panna hiiglasliku kalakasvanduse, tehes selleks Eesti ühe suurima välisinvesteeringu - 1,5 miljardit krooni. Majanduskliima jahenes ja hull plaan äratas paljudes skepsist, kuid selgub, et asjad on jõudsalt edasi liikunud. Paljulubav äriplaan ja projekt on koos, asukoht valitud, kuu aega tagasi algatas Audru vald detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise.
Suurprojekti eestvedaja Nielsen ütleb, et farmi eduka käivitumise korral kasvab investeering 500 miljoni euroni ehk ligi 8 miljardi kroonini. "Oleme projekti juba investeerinud hulga raha ja umbes 8000 töötundi. Sellest lihtsalt peab asja saama!" ütleb Nielsen Ekspressile.
Entusiast Nielsen saatis isegi Eesti Maaülikooli kalakasvatuse eriala tudengid ühte Taani kalafarmi kogemusi omandama. Et valdkonnas oleks järelkasvu.
Välisinvestorite konsortsiumi nimega Fjordfresh kuuluvad Nielseni kõrval Taani ja Šveitsi firmad, lisaks Eesti ärimehed Arvin Peks, Ürgo Tikerpuu, Tauno Heil. Ning Piimaliidu ja E-Piima juhina tuntud Jaanus Murakas.
Mereelukafarm tähendab põllumees Murakase esimest kokkupuudet kalandusega. "Asi on alguses ja väga toores. Et tegu pole ka mingi börsifirmaga, pole hea sellest nii vara rääkida," ütleb ta.
Siiski lisab Murakas, et tänapäeva turuolukord on väga muutlik ning võidab see, kes investeerib õigesse pikaajalisse trendi. "Praegu on trend, et kala hakatakse aina enam kuival maal kasvatama ning merepüüki jääb järjest väiksemaks. Sest kalavarud vähenevad ning mere- ja järvevee kvaliteet halveneb samuti."
Fjordfresh valis välja Audru vallas Põldeotsa külas Suuresilla Suurfarmi 50hektarilise maatüki, mis praegu ametlikult kuulub soomlastele. Järgneva viie aasta jooksul peaks sinna mitmes ehitusetapis kerkima peamiselt ELi ja USA ekspordile suunatud kohakasvatus, kalasöödatehas, väetisetehas, külmutustsehh jm. Nõudlus värske kala järele maailmas kasvab, kalavarud aga vähenevad, on Nielseni veendumus.
Ärimees tahab kopa juba tänavu septembris maasse lüüa. Suure mastaabiga farmikompleksi rajatakse kümmekond kalabasseini, millest suuremad mahutavad 128 000 kuupmeetrit vett. Põldeotsa kalafarm toodaks algul 18 000, hiljem kuni 80 000 tonni kala aastas ning tekitaks piirkonnas juurde 650 töökohta.
Nielsen rõhutab, et tipptehnoloogia kasutamise tõttu on projekt keskkonnale igati ohutu. Tootmisel ei eritu mingit haisu ega kosta müra. Isegi kalade väljaheide töödeldakse väetiseks.
Audru vald elab projektile kaasa, sest viimase poole aastaga kadus tehaste sulgemisel sealt sadakond töökohta.
"Käisime Taanis kalafarme vaatamas. Kui investorid rajavad kompleksi ja elumajade vahele vajalikud puhveralad, oleme igati positiivselt meelestatud," ütleb valla majandusnõunik Siim Suursild.
Aastaid Eestis elanud Nielsen vahendab kala peamiselt Venemaalt Euroopa Liitu ja USAsse. Talle kuulub ka kalatööstus Venemaal Murmanskis. Oma kalalaevad müüs mees hiljuti maha.
