Tartu Kunstimuuseumilt nõutakse pilte tagasi
Juba aastaid saadab kultuuriministeeriumisse kirju Mustvee elanik Fred Hoffmann. Ta küsib riigilt tagasi oma perekonna kunstivarasid, mille nõukogude võim 1949. aastal ära võttis ja Tartu Kunstimuuseumile andis. Kui ametisse astub uus kultuuriminister, potsatavad ministeeriumi postkasti uued kirjad. Hoffmann loodab, et äkki järgmine minister on parem ja annab käsu talle perevara tagastada. Märtsi algul katsus härra Hoffmann õnne Laine Jänesega. Paraku ei saa või ei taha ta aru saada, et ministri vahetus ei ole seaduse vahetus.
Hoffmannide traagiline lugu sai alguse märtsis 1949, kui tema ema Siberisse küüditati. Kõik nende kodus Jakobsoni tänaval Tartus asunud kunstiteosed, aga ka mööbel ja raamatud, anti aprillis 1949 kui peremeheta vara üle Tartu Kunstimuuseumile. Eesti Ekspressile väitis Hoffmann, et ega ta täpselt teagi, mida ta muuseumilt tagasi saada soovib. Ometi on säilinud kunstimuuseumi akt aastast 1949, kus kõik täpselt kirjas. Selle järgi rekvireeriti Hoffmanni korterist aprillis 1949 mõned õlimaalid ja graafikat, ühtekokku 11 taiest. Hinnalisemad neist on Eduard Wiiralti puugravüür "Puulõike sünd" ja Roman Nymani joonistus "Interjöör". Lisaks viidi muuseumi veel 15 raamatut, neist väärtuslikem nahkköites suur Piibel.
Siberis sündinud Fred Hoffmanni ettevõtmine on kahjuks lootusetu, sellele tõmmati kriips peale juba 1991. aastal, kuigi inimlikult on tema soov täiesti mõistetav. Nimelt juba toona pani omandireformi aluste seadus täpselt paika, milline õigusevastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele, milline mitte. Siis otsustati, et kunsti- ja kultuuriväärtusega vallasasju ei anta tagasi, kuna nende tegelikke omanikke oleks väga keeruline tuvastada.
Nimetatud asjade kohta reeglina omandiõigust tõendavad dokumendid puudusid. Seetõttu saab ka "Muuseumiseaduse" järgi muuseumikogusse kuuluvaid esemeid tagastada vaid juhul, kui need on muuseumile hoiule antud.
Päris tühjade kätega pole Hoffmann siiski jäänud - parima taiese, mis nende perel üldse oli, sai ta tagasi. "Ainus töö, millele tal on juriidiliselt õigus, oli Nikolai Triigi maalitud Bernhard Linde portree. See tehti muuseumi restauraatorite poolt korda ning on hr Hoffmannile juba paar aastat tagasi tagastatud," ütleb muuseumi direktor Reet Mark. Triigi tööd nimelt ei võõrandatud, selle andis Hoffmanni ema ise Tartu Kunstimuuseumisse hoiule.
Hoffmanni juhtum ei ole kaugeltki esimene omalaadne. Suvel 2003 lõppes mitu aastat väldanud kohtusaaga, kus pärijad nõudsid tagasi Tartu Ülikooli meditsiiniprofessorile Ernst Julius Saarestele kuulunud kunstiesemeid.
Ampiirmööbel ja graafika olid Tartu Kunstimuuseumisse 1944. aastal tulnud kui peremeheta vara, sest professor oli perega sõja jalust Läände põgenenud. Kohus andis õiguse riigile, sest "kuivõrd hagetav vara ei ole omandireformi objektiks, siis ei saa selle omandamist kostja poolt pidada ebaseaduslikuks".
Seni suurim nõue sai alguse 1992. aastal, kui omaaegse Eesti ühe parema kunstikogu omaniku Konrad Mauritza pärija Selma Mölder hakkas Eesti Kunstimuuseumilt tagasi taotlema sinna hoiule antud töid. Mauritza kollektsiooni kuulunud taieste hulk oli muljetavaldav - 920 maali ja graafilist lehte ning 35 skulptuuri. Muuseumi toonase direktori Marika Valgu sõnul aga põles muuseumi arhiivi vanim osa 1944. aasta märtsipommitamise ajal ära ning siis hävis ka rida Mauritza kogu deponentakte. Midagi Mölder tagasi siiski sai. Juunis 1996 anti talle kultuuriministri käskkirja alusel tagasi üheksa maali. Nende kohta olid dokumendid kunstimuuseumi arhiivis olemas. Tagasi saadud taieste hulgas oli ka Konrad Mägi maal "Lilled".
Üheksakümnendatel taotlesid Eesti Kunstimuuseumist töid tagasi ka Rootsis elava töösturi Enn Vallaku lapsed, kes olid tuntud kunstikoguja Alide Simsivardi pärijad. Nad nõudsid nelja taiest, mille Simsivart oli hoiule andnud juba 1928. Neljast maalist suudeti tuvastada kolm: Jaan Koort, August Jansen ja Ants Laikmaa. Need tööd novembris 2000 Vallakutele ka tagastati. Neljas pilt, Konrad Mägi portreemaal, jäi tagastamata, sest niisugust tööd ei õnnestunud kunstimuuseumist leida.
