Teleritest praegu ja aastal 2020
Mõned kuud enne aastalõppu on alati tehnoloogiasektoris põnev aeg. Paljud firmad ajastavad oma uute toodete turuletoomise just sinna. Pole ka midagi imestada, sest jõuluhullus annab tänavu 200 miljardi dollari (kogu maailmas 1,1 miljardit, +2%) piirimaile jõudva USA tehnoloogiasektori käibele märkimisväärse osa. Pole juhus, et hiljuti esitles Apple iPad Mini tahvlit ja Microsoft Windows 8 operatsioonisüsteemi (millega kaasnes terve uute süle-, tahvel- ja hübriidarvutite plejaad).
Berliinis septembri algul toimuval tehnoloogiamessil IFA esitletakse tihti uusi tooteid, mis poelettidele veel nii pea ei jõua. Ent siin võib näha, milline saab olema tulevik. Tegemist on tõesti hiiglasliku messiga, kus üle 1400 firma 50 riigist esitlesid kuue päeva vältel oma uusi tooteid 240 000 inimesele. Pindala oli nii suur, et erinevate näitusehallide vahel sõidutasid osalejaid minibussid. Olgu öeldud, et sedapuhku käisin IFAl vaid poolteist päeva ja Philipsi kulu ja kirjadega, osaledes viimase töötubades, kuid tutvudes kõigi suuremate tegijate väljapanekutega.
Kõige rohkem lõid pahviks praeguste teleritega võrreldes 4K HD-telerid (4K UHDTV), mille resolutsioon võrdub neljakordse tänapäeval levinud Full-HD teleri omaga. Milleks nii palju pingutada? Võiks ju arvata, et telerid näitavad niigi olemasolevat sisu üsnagi hästi ja mingist piirist pole telerite pildi parandamisel enam mõtet. Näiteks Philipsi Moth Eye filtriga ülemise otsa telerid, mis võitsid tänavu tänu märkimisväärselt vähendatud ekraanipeegeldusele EISA auhindu (nagu viimased 9 aastat järjest).
Kuid pildi parendamise piir pole veel käes.
4K telerite pilt on nõelterav ja ka 3D osas selge. Isegi ekraanile väga lähedal olles ei eristanud üksikuid pildipunkte.
LG esitles messil maailma esimest müügilolevat (tol hetkel küll vaid Lõuna-Koreas) 84tollist 4K 3D TV-d. Otsides leiab, et nüüdseks on see tee leidnud ka Eesti netipoodidesse, olles dlb.ee vahendusel mõne tööpäevaga saadaval 14 999 euroga. Selline hind ei ole muidugi üldsegi mõistlik, arvestades, et 4K sisu veel praktiliselt saadaval ei ole. Kuigi see teler parandab isegi HD-kvaliteedis pilti.
4K telerit näitas ka Sony. Philipsil ja teistel on need töös.
Võidupunkti sai messil aga kirja Panasonic, kes esitles jalustrabavat 145tollist 8K plasmatelerit, mille resolutsioon on sisuliselt nagu 16 tavalisel HD-teleril kokku. Kuigi 8K sisu pole veel saadaval ja selline teler lähiaastail müügile ei jõua (firma hinnangul võiks see standard olla 2020.aastal), võib see osundada suunda ja ehk ka lage – sest 8K pilt võrdub detailirikkuselt juba IMAX kino omaga.
Praegu on poodides veel millegipärast müügil ka 32tollised telerid, kuid valdavalt on miinimum 40 tolli. Messi muljete järgi on uus miinimum 46 tolli. Veel üks trend on ökosõbralikkuse rõhutamine – vähesema voolu kasutamine, kuid mitte pildi arvelt.
Kui veel möödunud aastal oli 3D Eestis tavatarbijale pisut kauge teema, siis messil tundus see peaaegu normiks muutunud olevat. Tootjad juba ei toogi seda eraldi välja, kui ehk LG välja arvata, kes jagas oma messihalli sissepääsude juures 3D prille.
Kui Eesti poodide pakkumisi vaadata, siis on 3D telerite hinnad langenud juba nö söödavamale hinnatasemele. Seega hakkab see teema rohkem huvi pakkuma.
Variante on ju mitmeid. Näiteks esitles Philips edasiarendatud prillideta-3D telerit, kus sedapuhku tulid efektid välja ka siis, kui vaataja pole päris otse teleri ees. Prillivaba on mugav, aga prillidega 3D efektide tasemele see siiski ei küündi.
Üks suurimaid muresid 3D-ga on värelemine. Philipsi töötoas rääkis firma juhtinsener, et Philips on esimesena lahendanud 3D puhul tavaliselt tekkiva väreluse – vaatajal väsivad silmad ära isegi siis, kui värelust on vähendatud peaaegu tähelepandamatule tasemele. Uus tase 3D juures on värelusevaba 3D. Flicker Free tehnoloogia on esialgu saadaval küll vaid kallimate telerite uutel mudelitel, Philipsi puhul näiteks 46tollisel 9seeria lipulaeval, mis on müügil 1999 euroga. Ilmselt tuleb oodata aasta-paar, et see tehnoloogia ka alla 1000eurostesse keskklassi teleritesse jõuaks. Sama kehtib ilmselt Philipsi Moth Eye pildiparandustehnoloogia suhtes, mille tõhusust on üsna laialt kiidetud ning tänu millele vähendatud peegeldustele saab Philips väita oma teleri kontrasti väärtuseks ülikõrge 150,000,000:1.
Üks trend, mida jälgida, on OLED telerid, mida võib nimetada järgmiseks teleripõlvkonnaks ning mida mitmed tootjaid prioriteediks peavad. OLED-paneelidega telerid on väga hea pildiga imeõhukesed telerid, kuid esialgu veel väga kallid. LG demonstreeritud 55-tollise maailma kõige õhema (4mm) ja suurema teleri hinnaklass jääb 8000 euro kanti.
Philips (näiteks 58 tolline mudel maksab 3299 eurot) ja teised tootjad näitasid ka 21:9 ekraanisuhtega ülilaiu telereid, mis vastab Hollywoodi filmitoodangu kuvasuhtele ja toob selle kõige paremini esile. Muidugi ei ole aga telepilt selles vormingus ning siis jääb üks ekraaniosa tühjaks. Sinna saab siis kuvada kas pildi teisest allikast või nuti-TV abil hoopis Facebooki… Variant on ka lasta tehnoloogial pilt laiali laotada.
Nuti-TV, mis veel paar aastat tagasi tundus võõrastav, on praegu laialt levinud. See põhineb suuresti ühel platvormil, kuid erinevad tootjad arendavad sellest oma versiooni.
Teleri puhul on esmatähtis see, kuidas inimene internetti teleri vahendusel mugavamalt kasutada saaks, olgu see siis YouTube´i videote vaatamine, uudised, sotsiaalvõrgustikud, Skype või siis hoopis enda fotod ja videod. Tavalise puldi abi internetiaadresside toksimine ja navigeerimine on väga tüütu, kuid seni odavamatel teleritel tavaline.
IFA-l oli näha, et tootjad töötavad selle kallal, et võrgus oleks parem surfata. Enamikul on pakkuda pult, millega saab ekraanil osundades navigeerida. Philipsil oli erandina mugav pult, mis käib lahti ka klaviatuuriks. Sellega saab juba mugavalt YouTubes meeldivaid laule otsida. Ehkki näiteks Samsungile on võimalik eraldi juhtmevaba klaviatuur juurde hankida, ei toimi see kahjuks kesk- ja odavklassi teleritega. Polegi mõeldud toimima.
Seega tasub nuti-TV funktsionaalsusega telerit hankides tähele panna, kuidas on tootja selle küsimuse lahendanud.
Seda enam, et üheks keskseks küsimuseks on erinevate seadmete integratsioon teleriga. Parima demo selle kohta tegi Samsung, näidates, kuidas viipega saab fotod nutitelefonist või ka kaamerast otse telerisse.
Samamoodi saab telepilti üle wifi striimida näiteks iPadi või Androidi tahvelarvutisse. Nutitelefoni teleri puldina kasutamine on nii tavaline, et seda võiks ka mitte mainida.
