Tema nimel oli kümne aasta vanune Žiguli 09. Ta oli võtnud 950 000 krooni laenu. Tal oli osalus kolmes firmas, kusjuures üks neist (Eesti Praamiliinid) läks peagi likvideerimisele ning teises (Esttrans Service) oli valitsusjuht väikeosanik. Kolmas ettevõte – perefirma Valga Group – oli pealtnäha varjusurmas.

Kõik muutus, kui Vähi tagasi astus. Ta leidis, et "kui Eesti Vabariigis peab tõesti nii olema, et peaminister on nagu süljekauss või jalamatt, kuhu kõik saavad sülitada või räpaseid jalgu pühkida, siis minu iseloomuga ei saa selles ametis olla".

Vähi siirdus Riigikogusse, kuid püsis seal vaid kuus kuud. Hoopis rohkem paelus teda börsil mängimine. Just siit kasvas välja hoogne äritegevus, mis lennutas Vähi Eesti jõukate koorekihti. Praegu mõõdetakse tema ja ta lähikondlaste vara ligi poole miljardi krooniga.

See on võimas tõus mehele, kes veetis lapsepõlve kitsikuses. Vähi pihtis kord Kroonikale: "Söögiga oli raske, riietega oli raske, muust polnud võimalik unistadagi."

Ta kaotas isa üheksakuuselt. Koolipõlves elas tädi juures. Alates kolmandast klassist käis igal suvel kolhoosis-sovhoosis põllutöödel. Ka TPIs tudeerides lõikas ta suviti turvast ning kindlustas kraavikaldaid.

Salapärased tehingud

Ekspeaministrina olid Vähil hoopis teised võimalused. Tema börsimänge rahastasid pangad ja veel üks tähelepanuväärne finantseerija, maksuvaba kompanii Caddick Corporation. Too firma oli börsibuumi ajal Eestis väga tõsine tegija. Ta kuulus nii Hoiupanga kui ka Ühispanga paarikümne suurema osaniku sekka.

Tema esindajad ei käinud aga kunagi aktsionäride üldkoosolekutel. Ning pärast seda, kui Vähi firma Valga Group sai viimase rahaülekande, too kompanii lihtsalt ... kadus.

Summad olid väga suured. Valga Group pangaarvele laekus 1997. aastal:

  • augustis veidi üle kümne miljoni krooni.
  • oktoobris enamvähem sama palju.
  • novembris kaks miljonit krooni.
  • detsembris üle 12 miljoni krooni.

Kokku 34,1 miljonit krooni.

Tagasi maksis Vähi saadud rahast vaid veidi alla kolme miljoni krooni, sest toimus ootamatu vangerdus. Laenud vahetasid omanikku. Uueks võlausaldajaks sai Baltic Funding Inc, kes nõustus 31 miljoni krooni asemel vastu võtma neli Vähi erafirma aktsiat.

Ning mis veel huvitavam – pool aastat hiljem oli kadunud ka Baltic Funding... Talle eraldatud neli aktsiat jaotati ümber, kusjuures kolm tükki sai Vähi.

Vähi ei  ava Caddick Corporationi ja Baltic Fundingi tausta isegi nüüd, viis aastat hiljem: "Tegemist oli välismaiste finantsinvestoritega. Ostsin aktsiad tagasi, kui turud olid madalseisus. Hind on konfidentsiaalne."

Perefirma

Sellest ajast saadik kuulub Valga Group taas vaid Vähide siseringile.

Ekspeaministri kõrval on aktsionärideks tema tütar Evelin Vähi ning poeg Ronald Vähi. Esimene lõpetas Tartu Ülikoolis majanduse ning töötab Silmet Grupi pearaamatupidajana. Teine tudeerib Tallinna Tehnikaülikoolis infotehnoloogiat.

Tänu oma osalusele on õde ja vend ühed jõukamad noored eestlased.

Firma neljas osanik on Jaak Raudsepp, keda seob Tiit Vähiga kunagine töö Valga autobaasis, veel enam aga abikaasad. Hele-Eda Raudsepp ja Raine-Lea Vähi on nimelt õed.

"Generaator. Mootor. Vedur," iseloomustab Raudsepp oma kälimeest. "Vähi ütleb, et kui teha, siis teha ainult väga hästi. Lihtsalt hästi tegemisest ei piisa."

Vähi mängis börsil edukalt. Tal oli küll üksikuid suuri kaotusi, kuid kinnitab, et jäi kokkuvõttes plussi. Kuna Talse ei tõusnud enam endistesse kõrgustesse, müüs Vähi 1998. aastal Valga Groupi aktsiaportfelli maha.

Tema ees terendas võimsam väljakutse – Silmet. Sillamäe haruldaste metallide tehas, mille toodangust pandi kunagi kokku Nõukogude Liidu esimene aatompomm.

Vähi saabub Sillamäele

Vähi ilmus Silmetisse vaid mõni nädal pärast valitsusest lahkumist. Ta käitus juhtkonna nõupidamisel nagu peremees, kes valdas teemat peensusteni: "Mitte jääda peatuma hüdroksiididele, vaid minna edasi pentoksiidi, oksiidi peale! Rikastatud tantaalimaaki tasub töödelda kolme staadiumini."

Temaga oli kaasas ENSV endine väliskaubandujuht Mehis Pilv, kes asus samuti käsutama: "Muldmetallide toorainet juurde ei osta! Teeme olemasolevast toorainest toodangu ära."

Silmeti toonane direktor Priit Saksing kuulutas kohe: "Mul ei ole küll ühtegi dokumenti, kuid mulle kinnitati, et Tiit Vähi kuulub ka firma omanike hulka ja hakkab Silmeti arenguga tõsiselt tegelema."

Asi lõhnas skandaali järele: peaminister lasi endale erastada riigi ühe tähtsama ettevõtte!

Aga Vähi kinnitas tookord Ekspressile: "Mul ei ole ühegi sendi eest Silmeti aktsiaid."

Ta kinnitab ka täna, et käis Silmetis vaid oma hea sõbra, Floridas elava Thomas Björn Waldini palvel.

Nende sõprus algas 1990. aastal, kui ENSV transpordikomitee esimehena töötanud Vähi õppis kõrgemas kommertskoolis ning viibis Kanadas praktikal. Waldin ja Vähi olid 90ndate alguses mõlemad Tööstuspanga osanikud. Jaanuaris 1997 võitis Waldini osalusega firma Silmeti erastamise.

"Enne erastamist soovitasin Waldinile Silmetit mitte osta. Arvasin, et ta ei saa hakkama, kuna ei oska vene keelt ja ei tunne siinset majanduskliimat," ütleb Vähi. "Aga kui olin peaministri ametist lahkunud, hakkasin Waldini konsulteerima. Hiljem soetasin tasapisi osalusi. Nüüd olen suurim aktsionär."

Tema ainus kaasaktsionär on Mehis Pilv.

Kõva töö

Esialgu läks erastatud Silmetil nadilt. Kahjum sõi ära kogu omakapitali. Audiitor Urmas Kaarlep hoiatas uusi omanikke, et asi võib lõppeda pankroti või sundlikvideerimisega.

Vähi vahetas välja juhtkonna ning kui uued mehed ei suutnud eesmärke saavutada, hakkas kolm aastat tagasi ise direktoriks.

1999. aastal kasvas müük kolmandiku võrra. Ferronioobiumi hakati ostma otse kaevandajalt Brasiiliast. Haruldaste muldmetallide turul lõid hiinlased hinnad alla, kuid Vähi käis Venemaal ja suutis tooraine hinna alla kaubelda.

Järgmisel aastal kasvas käive juba kahe kolmandiku võrra. Vähi lasi rohkem toota ja tõstis väljamüügihindasid. See lubas inimestele rohkem palka maksta. "Palgareformi tõttu vähenes kaadri voolavus ja tõusis töötajate meeleolu," seisab Silmeti aastaaruandes.

Nurjatus nimega vabatsoon

Parteikaaslase Mart Siimanni valitsuse lõpus surus Vähi läbi Silmeti maa-alale vabatsooni rajamise otsuse.

Ainsana tõstis avalikult selle vastu kisa Ignar Fjuk Reformierakonnast. Ta nimetas vabatsooni loomist kõigi aegade kõige nurjatumaks ettevõtmiseks. "Tegemist ei ole vabamajandustsooniga klassikalises mõttes, vaid eraomandis oleva ning valitsuskoalitsiooniga seotud äriühingu premeerimisega soodusrežiimiga.”

See jutt ei mõjunud. Vabatsoon on täna reaalsus ning Tiit Vähi hinnatud ettevõtja. Äriliidrid valisid Vähi Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juhatusse.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kuulutas Silmeti tänavu Eesti edukaimaks ettevõtteks. Ta osutus ka parimaks tehnoloogiaarendajaks, eksportööriks ning piirkonna edendajaks.

Silmet Grupp jaotab tänavu osanike vahel 70 miljonit krooni. Nii suured dividendid olid varem jõukohased vaid pankadele ja transiidifirmadele.

Et tegemist on tõesti väärt ettevõttega, kinnitab veel üks arv. Augustis teatas Vähi, et müüs veerandi Silmetist 112 miljoni krooni eest austerlastele.

Ostja oli metallitööstus Treibacher Industrie, millele pani rohkem kui sada aastat tagasi aluse Carl Auer von Welsbach, nelja haruldase keemilise elemendi avastaja.

Töö kolmes kohas

Vähi juhib Silmet Gruppi Tallinnast, samast majast Suur-Karja tänaval, kus ta elab. Kuid sellest ei piisa. Ta viibib igal teisipäeval ja kolmapäeval Sillamäel. Sageli ka neljapäeval. Ööbib tehasele ehitatud kolme tärni mõõtu öömajas, kus on puhtad linad ja hommikuti antakse sooja putru.

"Oleme tänu sellele majale saanud endale kaadrit üle Eesti. Kutsume ka noori tudengeid Sillamäele. Alguses pakume neile selles hotellis elamist."

Nädalavahetused veedab Vähi enamasti Pühajärvel, kus tema firmal on enamusosalus varem ametiühingute keskliidule kuulunud puhkekodus. Seal asub 63 kõigi mugavustega numbrituba ning kümme sviiti, neist neli sauna ja klaasseinaga.

Vähi järgmine samm on Sillamäele sadama ehitamine. Ta soovib selleks kaasata riigifirma Tallinna Sadam ja on pöördunud nii riigifirma kui ka valitsuse poole.

Tallinna Sadama juht Riho Rasmann suhtub Sillamäe projekti umbusklikult. Ehitamise plaanil pole viga, kuid puudub korralik äriplaan.

Küsimuse peale, kuidas ta küll nii palju jõuab, ütleb Vähi: "Mul on piiramatu tööaeg ja fanatism. Parim lõõgastumine on töö. Ja sellest ajast saadik, kui hakkasin Sillamäel käima, pole ma kordagi naisega pahandanud. Mul ei ole lihtsalt aega."

Tiit Vähi: Olen rahul!

Palju õnne! Müüsite veerandi Silmetist austerlastele maha. Kas olete rahul?

Vähi näole ei ilmu isegi naeratust. Ta on asjalik, väga asjalik.

See oli osa meie plaanist leida strateegiline partner. Jah, ma olen rahul.

Kuidas leidsite Treibacher Industrie?

Kuulume mõlemad tantaali ja nioobiumitootjate klubisse. Sidemeid oli ka varem. Müüsime neile umbes viis protsenti oma toodangust.

Kuidas müük toimus?

Meil oli juttu ainult 3-4 ettevõttega. Vajasime investorit, kellel on tugev turundus ja teaduse pool. Meie endi koostöö Eesti ülikoolidega hakkab alles tulemusi andma mõne aasta pärast.

Taas läheb üks Eesti ettevõte välismaalaste kätte. Kas me ei vähenda niimoodi oma sõltumatust?

Arvan, et aktsiate ostu-müügileping ei too kaasa juhtimise üleviimist välismaalaste kätte. Treibacher on huvitatud meie mänedžmendist. Seetõttu tahtsid nad osta kuni 50 protsenti pluss ühe aktsia, mitte näiteks 75 protsenti aktsiatest.

Kas austerlased saadavad mõne oma mehe siia?

Nad usaldavad meid täielikult. Neil ei ole oma esindajat isegi nõukogus. Kuid tahame ise, et mõni nende inimene võiks kas või ajutiselt siia tulla. Näiteks arendusgruppi.

Kas Thomas Waldin on veel Silmetiga seotud?

Ta ei osale igapäevajuhtimises ja ei ole osanik. Kuid ta on andnud ühe spetsiifilise laenu, mille tagatiseks on võimalus osta osalus Silmetis. Arvan, et realiseerime selle võimaluse veel selle aastanumbri sees. Kuid Waldinist ei saa Silmeti suurosanikku.

Kui tihti te Waldiniga suhtlete?

Ta käib tavaliselt suviti nädala Eestis puhkamas. Mina käin talviti Colorados suusatamas.

Kui palju erineb ärimees Vähi poliitik Vähist?

Mul on sama pass nagu poliitikuna. Mul on sama sõbrad.

Aga töö on erinev. Ka mõõdupuu on erinev. Ärimehe töö on konkreetsem ja autokraatsem. Tulemuse peegeldamine on ausam ja objektiivsem.

Poliitiku töötulemused peegelduvad aga hääletusel.

Aegajalt räägitakse Vähi tagasitulekust poliitikasse, kuid seda pole juhtunud.

Ei juhtugi. Ei saa olla ettevõtja ja poliitik ühekorraga.

Aga olla valimistel häältepüüdja.

Naerab. Milleks? Me müüme nioobiumit. Müüme dollarite, mitte häälte eest.

Vastuteenete eest. Näiteks, et riigifirma Tallinna Sadam annaks raha Sillamäe sadama ehitamiseks.

See on alles arutuse all olev küsimus.

Sillamäe sadam on huvitav ja suure tulevikuga. Ühel pool on Venemaa – 200 miljonit elanikku ja suur tooraineressurss – ning teisel pool Euroopa Liit – 400 miljonit elanikku ja suur majanduspotentsiaal. Iga nende kahe vahel asuv sadam on kasulik.

Kõik poliitikud on sellest aru saanud ja lubanud Sillamäe sadama ehitamiseks raha anda. Ka Lennart Meri ja Mart Laar. Need on olnud lubadused.

Ka Edgar Savisaare ja Meelis Atoneni hiljutised arvamused olid positiivsed.

Milline on Tallinna Sadama juhatuse arvamus?

Nad on valmis investeerima siis, kui saavad 51 protsenti aktsiatest ja riik ei küsi neilt nii palju dividende.

Loen sellest välja, et nad on põhimõtteliselt nõus investeerima.

Millal nad otsuse teevad?

Ma ei tea seda.

Aga mingi tärmini olete endale paika pannud?

Tean, et nad venitavad. Kuid sadama ehitamine on pikaajaline projekt.

Ükskord saab venitamisest kõrini.

Seni pole saanud.