TOOMPEA SALADUSED: Isamaa arhiiv paljastab võltsitud lugejakirjad
Lugejad, olge valvsad! Isamaa poolt riigiarhiivi üle antud materjalid tõestavad, et ajalehtedes ilmuvatel lugejakirjadel tasub silm peal hoida.
Ekspress leidis Isamaa fondist kausta nr 72. Partei enda ametnikud on kogunud sinna kokku 1995. aasta Riigikogu valimiste aegsed pressiteated.
Tavaliste ja igavate uudiste ("Mart Laar osaleb Londonis foorumil" jne) vahel äratab tähelepanu peotäis imelikke tekste. Need on trükitud samasuguses kirjas nagu Isamaa ametlikud pressiteated, mis kannavad pressiesindaja Indrek Mustimetsa allkirja.
Tekste lähemalt uurides selgub, et tegemist on Isamaa peakorteris koostatud libasõnumite ja -lugejakirjadega. Avaldamiseks olid need mõeldud tollastes populaarsetes väljaannetes Liivimaa Kroonika ja Eesti Sõnumid.
Vähemalt üks Isamaa arhiivis asuv tekst jõudiski omal ajal Liivimaa Kroonika uudisteküljele. Selleks on 16. veebruaril 1995 ilmunud jutt "Tiit Vähi ja Arnold Rüütel ei tule pisiasjadegagi toime, mis siis veel riigi juhtimisest rääkida". Järelikult valitses Isamaa ja Tartu sopalehe vahel usalduslik koostöö.
Isamaa muude paberite hulgas torkab silma teade "Tiit Vähi ähmi täis". Pseudonüümi LK (ilmselt Liivimaa Kroonika) taha pugenud autor väidab, et Vähi üritab keelata Ekspressil oma äritegevusest kirjutamist. Seda teksti Liivimaa Kroonika millegipärast ei avaldanud. Küll aga ilmus 10. veebruari Ekspressis Sulev Vedleri artikkel "Tiit Vähi äriimpeerium".
Ka Eesti Sõnumitele mõeldud 32aastase Rein M.-i lugejakiri ei näinud trükivalgust. Seda ei maksa imeks panna, sest kiri on täiesti jabur ja ebausutav. Isamaalastele pidi selle väljamõtlemine kõvasti nalja tegema.
Vähi muusika nüüd ka Tartu poistekoori esituses
1993. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Tartus tegutsenud valimisliidu "Tartu" nimekirjas kandideerinud UNDEL KOKK on oma nädalalõpu kontserdi kavasse (kõrvuti teiste kuulsustega) kaasanud ka kellegi VÄHI muusikapalad.
Mäletatavasti peeti "Tartu" valimisnimekirja KOONDERAKONNA käepikenduseks. Tartu Poistekoor, kes ustavalt oma peadirigendi ja 7. Keskkooli direktori käe all kõikvõimalikke laule harjutama peab, on nüüdki astunud aktiivselt koos "Vanemuise Sümfoonikutega" valimiskampaaniasse. Tartu eliitkoor on varasematelgi aastatel oma kuulajaid üllatanud - küll isamaaliste laulukavadega ja nõukogulike võidulauludega. Kindlasti ka seekord - saal olevat juba välja müüdud. Valimiskampaania on aga alles alguses ning kõikidel kooridel hulganisti võimalusi oma parteiliidri muusikat esitada. Kes maksab, see tellib ka muusika.
Ivan Murad EliTiit Vähi ähmi täis
Käesoleva nädal kujuneb ilmselt närvesöövaks Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse liidrile Tiit Vähile. Nimelt on ajaleht "Eesti Ekspress" asunud huvi tundma Vähi erabisnisi vastu. Sel otsatarbel külastas "EE" ajakirjanik reedel ka Vähi kunagist kodulinna ja äritegevuse algpunkti Valgat, kus Vähi variisikuks ja äri ülevalhoidjaks on tema kälimees Jaak Raudsepp. Nagu selgunud, on Valgas Vähiga otseselt seotud firmad Valga AB, AB Puit, AB Trans, AB Market, Valga AB Invest, Valga Group. Äri põhiotsad on aga ammugi jõudnud Tallinna.
Nädala algul sai Tiit Vähi teada, et ajakirjanikud on tegutsemas ja aimas, et äkki ei õnnestugi tal enam jätta endast muljet kui ainult riigiasjadega tegelevast aatemehest, vaid era- ja riigirahade koosmäng ähvardab avalikuks tulla. Juba nuhivad ajakirjanikud "Tallinna Sadamas", "Eesti Lennukompaniis", "Eesti Merelaevanduses". Tallinna linna revisjonikomisjon uurib, kuidas T. Vähi sai endale luksuskorteri Karja tänaval, vaatluse all on ka Vähi lähimad sõbrad Uno Veering, kes tegeleb Tallinna linna kinnisvaratehingutega, ja sadamapealik Enn Sarap.
Olukorra tõsidust tõdenud Vähi on pöördunud oma suurärimeestest partnerite poole palvega mõjutada sõltumatut nädalalehte "Eesti Ekspress" artiklit mitte avaldama. Juba neljapäeva õhtuks on selge, kas see tal õnnestus.
LK
Tiit Vähi ja Arnold Rüütel ei tule pisiasjadegagi toime, mis siis veel riigi juhtimisest rääkida
Talvine Tallinn on põliseid tallinlasi alati häirinud oma suurte lumekuhilate, jäärünkade ja meeletute porilompidega. Näiliselt kerge ülesanne, kuid linnaisad ei suuda neid probleeme kuidagi lahendada. Taas on tulnud ajad, kus "talv tuli ootamatult". Kindlasti on Vähid ja Rüütlid ohtralt välismaal käinud ja seal kogemusi omandanud, kuid linnapildis pole neid kogemusi kuskil näha. Sajad tuhanded autojuhid, kellel tuleb Tallinnas liiklust "nautida", võivad kinnitada, et peaaegu mitte ühelgi suurel peatänaval ei ole nähtavaid või mingisuguseidki telgjooni ega triipe, mis juhile ütleks, millises suunavööndis ta parasjagu viibib.
Küsitav on ka Arnold Rüütli ja Märt Kubo suhtumine Makarovi Rock Summerisse, mis teatavasti Tallinnas tänavu ei toimu. Saamata jääv tulu summeri lauluväljaku rendirahast on antud juhul kindlasti kahju ning nii toobki sellel suvel lauluväljak Tallinna linnale sisse parimal juhul sada krooni. Makarov pakkus 250 000 krooni. Linnaisad nõudsid 500 000 krooni. Nii jääbki arusaamatuks, millisest ideoloogiast ja kasusaamisest Tallinna Linnavolikogu kultuurikomisjoni liikmed (Koonderakond ja Maarahvas) lähtusid. Ometi peaks ju ennast parempoolseks erakonnaks nimetav Koonderakond teadma, kuivõrd meeletu rahasumma Rock Summer teistpidi linnale sisse toob.
Kui juba enne suurt valimisvõitu tegutsetakse saamatult ja hetkekasu eesmärgist lähtudes, siis jääb valijal üle teha enesega üks mõttetalguke ja alles siis minna valimiskasti juurde.
Paul Liisk
Rasked ajad lähevad mööda
Olen elupõline tallinlane. Minu vanemad tulid Tallinnasse elama kolmekümnendate alguses, mina ise olen sündinud sõjajalus ja rususes Nõmme linnajaos. Loomulikult oli raske alustada kõike otsast peale. Meil oli oma maja, mis sõja käigus täielikult hävitati. Hävitati muugi: perekond, suur õunapuu aed ja sõpruskond, kellega ma veetsin kogu oma õnnetu lapsepõlve. Siis tuli sõda.
Olen varsti pensionär. Loomulikult on raske, kuid ega selle pärast ei saa ju viriseda. Sellest midagi paremaks ei muutu. Mäletan, et ka enne 1992 (kas siis olid valimised või varem?) oli suuri hädaldajaid - küll pensionäride hulgas ja küll põllumeeste ja punaparunite hulgas. Nõudjaid, virisejaid ja hädaldajaid ma ei salli. Käimasolevaid reforme tuleb käsitleda mõistusega. Nii noor riik ei suuda ju kohe kõike ja kõigile. Selleks kulub aega. Mul on tunne, et nii noorelt ja jalgadeta riigilt ei saa nõuda kullamägesid ja suuri palku. Kõik tuleb vaid pika aja ja suure tööga. Nii oli teatavasti ka sõjajärgsel Saksamaal, Jaapanis ja mujal Kesk-Euroopa riikides. Kulus kümneid aastaid enne kui majandus jalule tõusis ja riik sai tegelema hakata oma kodanike järk-järgulise toetamise ja abistamisega. Senikaua saadi madalaid palku, kesist toitu ning vaeveldi kasinuses. Praegune olukord meenutab suuresti olukorda Saksamaal. Olen lugenud selle kohta mälestusi. Nende olukord 1945. aastal oli hulga raskem ja lootusetum. Ometi on Saksamaast saanud korüfee Euroopa riikide hulgas. Ka Eestil on lootust oma majanduselu rööbastele seada. Aga seda mitte lobisemise ja virisemise hinnaga.
Ma loodan, et lähenevatel valimistel ei lähe inimesed poliitikute lubaduste õnge. Mina ei ole veel oma otsust teinud. Panga president Kallast ma ei tahaks valida, sest see mees on mitmeid kordi parem Eesti panga ees. Tema on meie tubli raha hoidnud ja kaitsnud. Las jääb kaitsma. Laar on tark ja nooruslik. Tema on teinud palju vigu, kuid tundub, et teised tema asemel oleks seda veel rohkem teinud (kah Nõmme poiss!). Laar on hakkaja ja minu arust hullemaks ei teinud ta Eesti elus midagi. Mulle meeldib väga Tunne Kelam. Tema on rahulik ja tasakaalukas Eesti mees. Aga valimisteni on aega. Mina neid vanu punaseid ei salli. Jäägu oma liistude juurde.
Andrei Kiis
PS. Palun minu nime mitte avaldada. Kui siis ainult esitähed. Loodan, et mu õepoeg saadab selle teksti kiiresti ära. Kas leidub Teie lehes selle jaoks veidigi ruumi. Kas Teie lehes on lugejate veerg!?
AK
Kas igal poliitikul on nüüd oma väljamaa sõber?
Mäletan vanast ajast, et kommunistid sõbrustasid igasuguste ungarlaste, poolakate ja bulgaarlastega ja seda ikka sõpruse ja parema elu nimel. Küllap see sõprus oligi. Kuigi sunnitud.
Nüüd on ka Eesti Vabariigi poliitikutel omad lemmikud väljamaal. Nii käib Savisaar Peterburgis justkui saunas. Mida ta seal teeb, ei tea vist isegi tema lähedasemad parteituusad. Üks leht kirjutas, et Savisaar lubas Peterburgi turud Eestile avada. Mina kardan selliseid asju. Jälle hakkab siis meie liha väljamaale minema??? Savisaare valitsuse ajal ju midagi ei olnud. Polnud hiljem Vähigi ajal.
Palju soliitsema sõbra on endale saanud Laar. Nad on vist Laariga ühe vanused. Kui Karl Bilt ka edaspidi Eestit sõnadega toetab ja Eestile kasu toob, siis on ta üks aus mees. Vähemalt pole mul midagi selliste sõprade vastu, sest Rootsil ju midagi Eestilt saada ei ole. Teiste poliitikute sõpru ma ei tea. Ilmselt neil polegi. Või varjavad? Kui juba oma vabariik, siis peab meil ka hea seljatagune olema. Laar ja Luik on meile selle küll kindlustanud.
Loen ainult Eesti Sõnumeid. Teie lehes on palju huvitavat. Sealt ma siis kogu teadmise võtan. Jõudu.
Rein M.
32 aastat vana
