14.06.2007, 00:00
Tüdruk metsast
Väiksest maakohast pärit Kristiana Pärn (27) elab New Yorgis ära jääkarude ja polaarjäneste joonistamisega.
Esimene asi, mida sa Kristiana Pärna puhul tähele
paned, on see, kui vaikselt ta räägib – nii vaikselt, et
diktofonilindile peaaegu mitte midagi peale ei jää. Mis on oluline,
salvestub mällu: et tema hääletoon on kergelt laulev, nagu
aastaid välismaal elanud eestlastega vahel läheb. Et Kristiana
naeratab sageli; sel pühendunud ja veidi jaapanipärasel viisil, mis
muudab iga naeratuse otsekui sügavaks kummarduseks. Ja et tal on
hallikassinised silmad.
Tagahoov on roheline ja veidike räämas. Aiatoolil kükitab suur, nii umbes kaheksakilone kass; pisut tujutu, et pererahvas teda täna sisse lasta ei taha. Hoov asub Brooklynis, hiiglaslikus ja vaikses New Yorgi linnajaos, ning selles pruunist liivakivist elumajas, mis seisab tagahoovi ja Union Streeti vahel, paikneb pisike kunstigalerii. Juunikuus on siin üleval ka Kristiana pildid.
Ta on New Yorgis olnud 2000. aastast peale. Tüdruku kohta, kes pärit Juuru vallast – nii pisikesest kohakesest Rapla lähedal, et lapsepõlv ei möödunud isegi külas, vaid lihtsalt majakeses metsa ääres –, on see päris arvestatav asukohamuutus. Kuid Kristiana on oma elu elanud vaiksel ja kummaliselt kindlal moel. See ei muutunud takistuseks, et teda Tartu Kunstikooli kahel korral vastu ei võetud (“Ega seal ei seletata midagi – lihtsalt antakse tulemused kätte ja öeldakse, et proovige uuesti või õnne edaspidises elus”). New Yorgi School of Visual Artsi sai Kristiana sisse hoolimata sellest, et ta Eestis pärast kunstikooli ukse taha jätmist läks hoopis raamatupidajaks õppima.
Piltidel on jänesed ja linnud, müslit söövad kaheksajalad ja väikesed ohutud karud. Enamasti on nad valged – polaarloomad, nagu Kristiana ise ütleb. Loomadega on tal metsas üleskasvanuna oma suhe, kuigi Brooklynis piirdub kontakt loodusega peamiselt sääskede ja Prospect Parkis jalutamisega. Koera ega kassi ei luba stuudio väljarentija võtta, ent kunagi oli Kristianal päris isiklik akvaariumikala nimega Red Hot Chilli Pepper. Ühel päeval Chilli Pepper aga suri.
Kristiana ei ole ainus New Yorgis elav Eesti päritolu kunstnik, ta teab veel nelja-viit. Kuid üsna tõenäoliselt on ta ainus, kes suudab selles linnas vaid oma loominguga ära elada. Mõnes kuus ei müü Kristiana ühtki pilti, kuid siis leiab kahe nädalaga ostjad jälle seitse-kaheksa tööd – ühe pildi hind on 200 ja 300 dollari vahel. Ja veebidisaini, graafikat ja tekstiile teeb Kristiana ka.
“Leaving Brooklyn – fuhgeddaboudit,” teatab foto Kristiana koduleheküljel www.kristianaparn.com . New Yorgi mahajätmist ei kujuta Kristiana tänasel päeval enam ette, kuid tulevikus tahaks ta osa oma elust veeta ka Eestis, kus möödus lapsepõlv – 17. sajandi vundamendile ehitatud majas. “Kõik on võimalik, kui valid õige tee,” ütleb Kristina veidi enne seda, kui ühel tänavanurgal lahku läheme. Kui ta kaob puude varju nagu seepia sügavas vees.
Tagahoov on roheline ja veidike räämas. Aiatoolil kükitab suur, nii umbes kaheksakilone kass; pisut tujutu, et pererahvas teda täna sisse lasta ei taha. Hoov asub Brooklynis, hiiglaslikus ja vaikses New Yorgi linnajaos, ning selles pruunist liivakivist elumajas, mis seisab tagahoovi ja Union Streeti vahel, paikneb pisike kunstigalerii. Juunikuus on siin üleval ka Kristiana pildid.
Ta on New Yorgis olnud 2000. aastast peale. Tüdruku kohta, kes pärit Juuru vallast – nii pisikesest kohakesest Rapla lähedal, et lapsepõlv ei möödunud isegi külas, vaid lihtsalt majakeses metsa ääres –, on see päris arvestatav asukohamuutus. Kuid Kristiana on oma elu elanud vaiksel ja kummaliselt kindlal moel. See ei muutunud takistuseks, et teda Tartu Kunstikooli kahel korral vastu ei võetud (“Ega seal ei seletata midagi – lihtsalt antakse tulemused kätte ja öeldakse, et proovige uuesti või õnne edaspidises elus”). New Yorgi School of Visual Artsi sai Kristiana sisse hoolimata sellest, et ta Eestis pärast kunstikooli ukse taha jätmist läks hoopis raamatupidajaks õppima.
Piltidel on jänesed ja linnud, müslit söövad kaheksajalad ja väikesed ohutud karud. Enamasti on nad valged – polaarloomad, nagu Kristiana ise ütleb. Loomadega on tal metsas üleskasvanuna oma suhe, kuigi Brooklynis piirdub kontakt loodusega peamiselt sääskede ja Prospect Parkis jalutamisega. Koera ega kassi ei luba stuudio väljarentija võtta, ent kunagi oli Kristianal päris isiklik akvaariumikala nimega Red Hot Chilli Pepper. Ühel päeval Chilli Pepper aga suri.
Kristiana ei ole ainus New Yorgis elav Eesti päritolu kunstnik, ta teab veel nelja-viit. Kuid üsna tõenäoliselt on ta ainus, kes suudab selles linnas vaid oma loominguga ära elada. Mõnes kuus ei müü Kristiana ühtki pilti, kuid siis leiab kahe nädalaga ostjad jälle seitse-kaheksa tööd – ühe pildi hind on 200 ja 300 dollari vahel. Ja veebidisaini, graafikat ja tekstiile teeb Kristiana ka.
“Leaving Brooklyn – fuhgeddaboudit,” teatab foto Kristiana koduleheküljel www.kristianaparn.com . New Yorgi mahajätmist ei kujuta Kristiana tänasel päeval enam ette, kuid tulevikus tahaks ta osa oma elust veeta ka Eestis, kus möödus lapsepõlv – 17. sajandi vundamendile ehitatud majas. “Kõik on võimalik, kui valid õige tee,” ütleb Kristina veidi enne seda, kui ühel tänavanurgal lahku läheme. Kui ta kaob puude varju nagu seepia sügavas vees.