Tiiut nimetataksegi intriigimeistriks, ja ta teab seda. Intriigid kuuluvad selle spordiala juurde üle maailma, sest iluuisutamine on subjektiivne ala. Teda ei kõiguta teadmine, et kuskil youtube’is on video, kus Tiiu istub, väsinud nägu peas, ning alla on pandud tekst: “Kurjust täis vanamutt.”

Tiiu pole videot ise näinud. Vaevalt tema naerukurdudesse uppuvad silmad selle nägemisest numbrit teeksidki. Tiiul on tuhat muud asja, mille pärast muretseda. Aastatel 1990–2009 töötas ta uisutreenerina Soomes. Tingimustes, kus kõik on olemas. Ta on läbi käinud terve maailma uisulaagrid, välja arvatud Aafrika manner, ja ta teab, mida nõuda.

Kui ta palus enne Berni võistlust Gerlile koondise dressi, anti talle kellegi vana ja kulunud räbal. Tiiu, kes on töötanud koos Soome uisutippudega, nagu Laura Lepistö ja Kiira Korpi, arvas, et on sattunud teisele planeedile. Lõpuks aitasid hoolealuste vanemad lastele dressi hankida. Ennast tundis Tiiu aga Šveitsis EMil nagu “tšuktši”, sest kandis seljas suvalist sinist jopet. Ta oleks võinud panna selga vanadest aegadest Soome uisukoondise (Tiiu ise ütleb “koonduse”) jope, kus on seljale kirjutatud “Finland”, kuid ta ei tahtnud.

Tiiu on sedavõrd oma õpilastele pühendunud, et terve pereelu on selle järgi sätitud. Näiteks on Tiiu puhul “tavaline töömeetod”, et lisaks abikaasale elab ta koos oma õpilastega. Ehkki kodus on parasjagu remont, elatakse ühes toas, pead-jalad segamini. Aga muud moodi sellel alal tippe ei kasvata.

Esimene trenn Premia jäähallis algab kell 6.30. Tiiu ärkab kell viis, teeb lastele kiirelt putru, riivib neile kaasa porgandid ja kaalikad, aga ise ei jõua kohvigi juua. Selle ostab ta endale igal hommikul Statoilist.

Kui ta miinuskraadides jäähalli jõuab, on ta ennast paksult riidesse toppinud – kaks paari pükse ülestikku ning mitu kampsunit jope all. Aga hüppab veel selliste vammustega oma paarkümmend aastat vanadesse uisusaabastesse ja kui vaja – kui tõesti vaja! – saab üheringilise hüppegagi hakkama. 63 aasta vanuselt!

Omal ajal, siis kui Tiiu tuli üksiksõidus Eesti meistriks, tegi ta veatult kahekordse hüppe. Aga ta on veendunud, et temast poleks iialgi saanud sellist talenti nagu Gerli Liinamäe, sest tingimused olid teised. Näiteks talviti lasti Kadrioru tenniseväljakule voolikust vesi ja öeldi: “Palun, uisutage!” Aga Tiiu Valgemäe teab täpselt, mis tuleb kord Gerlist.

“Gerli toob esimesena Eestile maailma kõrgeimad medalid,” põrutab Tiiu. Bern oli ainult sissejuhatus. Iga teine 15aastane oleks vedelaks löönud, kui istub riietusruumis selliste uisusuurustega nagu Sarah Meier, Carolina Kostner või Kiira Korpi! Aga Gerli närv pidas vastu, ta oli üks kahest, kes tegi oma kava veatult.

Tiiu ei ole kunagi tahtnud olla ülemus. Ta naudib tööd jääl. Talle meeldib see muinasjutuline karge atmosfäär, mida saadab õrn muusika. Ja kui ta võtab pärast trenni uisud jalast, tunneb ta, kuidas jalad surisevad ning kuidas ta elab täpselt sellist elu, mida ta on igatsenud.

Ta võib panna oma õpilased nutma – paneb ka! –, kuid mõne minuti pärast juba hoolitseb, et “palun minge sööge nüüd kõhud ilusasti täis”. Tema nõrkus on sushi ja ta on üliõnnelik, et “ta oskab neid kepikestega süüa”.

“Kui oleks minu teha see uisuelu siin Eestis, ma paneks selle elu keema!” ütleb ta.


Tiiu Valgemäe

Sündinud 17. märtsil 1947
1964 ja 1965 Eesti meister üksiksõidus
1966 ja 1967 Valgevene meister üksiksõidus
1970 lõpetas Minski kehakultuuriinstituudi
Alates 1970 treener Tallinnas
Tuntuimad õpilased Olga Vassiljeva, Margus Hernits
1990–2009 töötas Soomes
Tuntuimad õpilased Elina Kettunen, Ari-Pekka Nurmenkari, Sasha Palomäki
Avas 2009 Eestis omanimelise uisukooli ning töötab treenerina nii Tallinnas kui ka Tartus
Tuntuim õpilane Gerli Liinamäe