Rae valla avalikus foorumis kaebavad lugejad, et veebruaris avastati suures basseinis juba kolmandat korda fekaalid. „Siinkohal palungi kodudes selgitada, et selle jaoks on vähemalt spordikeskuses olemas eraldi väljaehitatud ruum, kus oma häda teha," kirjutab üks pettunud Rae valla elanik.

Foorumis võttis sõna ka igapäevane basseinikasutaja Raivo Uukkivi, kes nentis see pole mitte esimene kord ning ka varem on lastud mõlemasse basseini. Rae Spordikeskus on Rae valla oma, seega esindab Uukkivi vallavanemana ühtlasi ka basseini omanikku.

Uukkivi tsiteeris foorumis ühe ärritatud ujulakülastaja arvamust, et karistuseks „peaks see vennike ise põhjarobotit mängima ja selle sita sisse sööma", kuid rõhutas Ekspressile, et ei poolda seaduseväliseid mõjutusvahendeid. „Kui sellised isikud tuvastatakse, siis on neil selgelt rakendatav kohene keeld spordikeskuse kasutamiseks pluss väärteomenetlus," lausus Uukkivi.

Uukkivi ütles Ekspressile, et soovitab ujula külastajatel olla tähelepanelikum ja aidata selliste lontruste spordikeskusest elimineerimisel. See ei puuduta vallavanema hinnangul ainult oma fekaalide basseini jätjaid, kindlasti saavad analoogse suhtumise osaliseks tabamisel ka need, kes urineerivad saunas kerisele või viskavad pesuvahendeid kerisele või mullivanni või tegelevad millegi niisugusega, mis pole kohane spordikeskuses - näiteks alkohoolsete jookide joomine vms.

Uukkivi on veendunud, et fekalist pole siiski ujula vett lootusetult ära rikkunud. „Kuivõrd isiklikult kasutan ujulat igal hommikul, ka peale seda ebameeldivat sündmust pole jätnud käimata, siis olen veendunud, et puhastussüsteemid on nii tõhusad, et mingit reostust sinna jäänud ei ole ega olnud ka teojärgsel hommikul. Pigem on see esteetiline küsimus," ütles Uukkivi.

Kuid kas fekaalide basseini jätja puhul on tegu sarisittujaga, ühe isikuga? See pole siiski kindel.

„Mõtlesime, et tegemist on ühe väärakaga, kes meie kandis elab, kuid uurides teistest spordikompleksidest saime teada, et analoogseid idioote on kõikjal ja et ka teistes basseinides on sama jama ikka juhtunud," ütles Uukkivi.

Ekspress uuris, kuidas on lood teistes basseinides ning selgitas, et fekaalijuhtumeid on olnud küll, kuid tavaliselt kipub olema tegemist koolilastega, mitte mingite väärastunud pervertidega, kellele pakuks lõbu ujulast ujulasse junne laskmas käia.

Õismäe ujula juhataja Aet Unt ütles, et õnneks pole veel midagi sarnast juhtunud - ujula on lahti olnud vaid paar kuud. „Ühe korra valvetreener leidis ujula ääre pealt..." lisas ta.

Nõmme ujula juhataja Mare Vierlandi sõnul on selliseid asju juhtunud igas vanuses inimestega. „See on kinni inimeses ja inimese närvisüsteemis. Põhimõtteliselt on selliseid inimesi, kes ei tunneta oma reflekse. Üksikkülastajaga seda tavaliselt ei juhtu, aga näiteks siis, kui klass tuleb ujuma, võib juhtuda. Lapsed ei julge küsima minna, või on nii ärritatud, kardavad vett. Võivad vallanduda sellised refleksid," ütles Vierland.

Vierlandi sõnul saab selliseid juhtumeid ennetada treener või tunniandja, kes peaks selgitustööd tegema, kus on WC, ja et lapsed julgeks sinna vajadusel minna. Selline soovitus on tal ka Rae vallale, kus lapsed käivad klasside kaupa ujumas. „See on õpetaja mure," on Vierland kindel.

Kui veest avastatakse fekaal, tehakse juhataja sõnul pärast fekaali ärakorjamist veele kloorišokk - tõstetakse ajutiselt kloori sisaldust, mis puhastab vee saastast. "Ööseks kõrgeks ja hommikuks maha. See ei ole see, et peaks panema paugupealt ujula kinni. Veepuhastus on tänapäeval nii efektiivne, et seda võib usaldada," selgitas Vierland.

„Hull on siis, kui väljaheide on vedel, siis on probleemid suuremad. Oht oleks suur ka siis, kui fekaalis oleks düsenteeriabakter," lisas ta. Tänu ennetustegevusele juhtub Nõmmel nüüd Veirlandi sõnul selliseid asju haruharva.

Kalev Spa Veekeskuse direktor Evelin Männikust ütles Ekspressile, et neil oli kolm kuud tagasi oli selline situatsioon lastebasseinis, kui üks lapsevanem oli toonud väikelapse ilma mähkmeteta ujuma. „Kiirelt reageerisid meie vetelpäästjad, kes eemaldasid ja koristasid fekaali. Ja öösel vahetatakse vesi kohe ära," ütles Männikust. Lisaks võttis ujula intsidentide vältimiseks kasutusele uue süsteemi.

„Kohe rakendasime sellise meetme, et kui alla kuue aasta vanused said enne tasuta sisse, siis nüüd on pilet 10 krooni, mis sisaldab ujumispüks-mähet," selgitas Männikust. Selle kasutamist jälgivad keskuse töötajad.

Suures basseinis pole Kalevil seni õnneks probleeme olnud, sest siin oleks veevahetus võimatu. Ent seda pole Männikusti hinnangul ka vaja, sest kloor puhastab. „Basseinides on mustusemõõtjad, on määratud tase, mis võib olla, ja automaatselt masin lisab kloori," ütles Männikust. Lisaks vahetub ka vesi kogu aeg - pidev läbivool puhastab 60 liitrit inimese kohta, 50-60 kuupmeetrit päevas. Pluss puhastatakse kord päevas ka filtreid.

„1200 inimese külastus peab olema tagatud, peab olema kord majas, et nad tagasi tuleks," ütles Männikust.

Kokkuvõtte võib ilmselt teha sellise - tänapäevased veepuhastusseadmed hoolitsevad selle eest, et üldjuhul ei saa fekaalist teistele ujujatele peale esteetilise probleemi midagi tekkida. Ennetustegevuseks tasuks aga anda treeneritele või õpetajatele käsk kätte teha koolilastele korralik selgitustöö, mida teha tuleb, kui vees häda peale tuleb. Seda ka Rae vallas.