Eesti Ajaloomuuseumi relvakogu hoidja Jaak Mäll sai 9. mail telefonikõne, mis võis võtta suisa sõnatuks. Helistajaks oli ­Olavi Grünberg, Eesti sõjaväemundrite ajaloo uurija. „Jaak, ma vist tuvastasin Kuperjanovi mundri. Oled sa muuseumis?“

„Ei, homme lähen,“ vastas Mäll, „aga seda on sul küll raske tõestada.“

Kui Mäll järgmisel hommikul hakkas tööl mundrikapi ust avama, helises taas telefon. „Mul on tunne, et kapis on Irve vormikuub ka,“ kostis telefonist Grünbergi hääl.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel