Uued leheküljed inimese manuaalis
Hirm. Hiired, kelle genotüübis on välja lülitatud statmiini-nimelist valku sünteesiv geen, kaotavad hirmutunde.
Seega võib kõnealune geen osutuda omalaadseks "hirmugeeniks". Selle toodetav valk esineb tõepoolest peamiselt selles ajupiirkonnas, mis vastutab nii õpitud kui ka kaasasündinud hirmu kontrollimise ning hirmutundele reageerimise eest.
Huumor. Naljasoon – nii üllatav kui see ka pole – ei ole päritav. Huumoritaju omandab laps kasvamise käigus teda ümbritsevate inimeste käest, selgus uuringust, kus kaksikutepaaridel paluti hinnata mõningaid pilte meiegi lehes ilmuvast Gary Larsoni karikatuurisarjast The Far Side.
Ehkki ühemunarakukaksikute geneetiline pagas on täiesti identne, ei ilmutanud nad karikatuurides sisalduva nalja hindamisel sugugi rohkem üksmeelt kui erimunarakukaksikud või lihtsalt õed-vennad.
Hoiakud. Võib juhtuda, et meie põhihoiakud elu pühaduse, inimeste võrdsuse ja, imelik küll, ka kehaliste harjutuste suhtes on geneetiliselt määratud ja seega väga raskesti muudetavad.
See tähendaks, et suhtumine näiteks surmanuhtlusse, aborti, eutanaasiasse, rassilisse diskrimineerimisse ja mittekodanike kohtlemisse ei sõltu kuigivõrd inimese kasvukeskkonnast. Seevastu lugemisharjumuse kujunemine ning ka armastus ristsõnade lahendamise või malemängu vastu on täielikult sõltuvuses lapse kasvukeskkonnast.
Maitse ja lõhn. Kui inimesed näevad, kuulevad ja tajuvad katsudes asju enam-vähem ühte moodi, siis maitset ning lõhna tunneme erinevalt. Vaielda ei ole tõesti mõtet.
Inimgenoomis on leitud 347 haistmismeelt reguleerivat geeni, samas kui nägemist "valitsevad" vaid neli geeni. Seejuures on haistmisgeenide omavahelise kombinatoorse koosmõju variantide arv veelgi suurem.
Meie nina on märksa teravam kui seni arvatud. Isegi üheainsa lõhnamolekuli tekitatud aisting võib jõuda ajju lõhnasignaalina. Ka toidu maitse tundmisel on suur roll nina kaudu hangitaval lõhnainfol.
Tants, sarm ja taiplikkus. Andekate tantsijate genotüüpi eristab teiste inimeste pärilikkusainest vähemalt kahe spetsiaalse geeni olemasolu, mis aitavad tantsijaid mujalgi kui tantsupõrandal. Paljudel kutselistel tantsijatel leitud geenivariandi funktsioonid on seotud närvirakkude omavahelise infovahetuse parandamisega ning ühtlasi suurendavad need inimese eeldusi sotsiaalseks suhtluseks, inimsuhete hoidmiseks ning vaimseteks elamusteks.
Hiljuti valminud uurimus kinnitabki, et intelligentsus, muusikaline anne ja sportlik suutlikkus on omavahel seotud juba aju "põhilülituste" tasemel.
Öösel külmkapi kallal. Jah, ka siin on süüdi geenid! Geen, mis osaleb organismi une- ja ärkvelolekuaja kontrollimises, võib uuemate uuringute kohaselt mängida oma osa ka isu ja ainevahetuse reguleerimisel. Unetus ja õgardlus osutuvad geneetiliselt seotuteks.
Nahavärv. Väike muutus ühes geenis mängib olulist osa naha pigmenteerumisel. Vöötkaladega teostatud uuringud päädisid järeldusega, et heleda naha tagab väike mutatsioon geenis SLC24A5, mis peatab pigmendi võtmevalgu tootmise. Inimese nahavärvi määrab täpselt samasugune geen. Enamik inimpopulatsioonidest omab SLC24A5 geeni, ent Euroopa päritolu inimesed kannavad geeni pisut muteerunud varianti, mistõttu ongi siinne rahvastik kahvatum.
Omasooarmastus. Üht ja ainust geigeeni ei pruugi küll olemas olla, ent oma osa poja osutumisel geiks võib olla ema geneetikal.
Naise kromosoomipaarid koosnevad teatavasti kahest X-kromosoomist, millest üks on alati "välja lülitatud" ehk deaktiveeritud. Kumb X-kromosoom on välja lülitatud, on normaalse naise kehas juhuse asi – ühes keharakus on deaktiveeritud üks, teises teine. Ent USA teadlased avastasid, et homost poegade emadel on märkimisväärselt tihti välja lülitatud täpselt sama kromosoom igas keharakus.
Säärane anomaalia esines veerandil neist naistest, kellel on vähemalt kaks homost poega, kolmeteistkümnel protsendil naistest ühe homost pojaga ning neljal protsendil naistest vaid heteroseksuaalsete poegadega.
Allikad: ABC Science Online, SA Geenikeskus, LiveScience
