Väike-Õismäe miljööväärtuslikuks?

Tallinna Haabersti linnaosa halduskogu tahab Väike-Õismäest teha Eesti esimese modernse miljööväärtusliku asumi, et takistada suvalist ja omavolilist rõdude kinniehitamist.

Asi tuleb arutusele 5. aprilli linnavolikogu istungil, kuhu halduskogu esimees

Taavi Rõivas

(Reformierakond)  on esitanud vastava seaduse eelnõu. Eelnõu seletuskirja kohaselt on enamik Väike-Õismäe rõdude renoveerimisi tehtud ilma ehitusloata ning linnaosavalitsuse kooskõlastuseta. Tagajärjeks on palju erinevaid lahendusi - klaasimine, heledad raamid, tumedad raamid, erinev ruutude arv jne ning sellest tulenevalt majade eklektiline välisilme. Seetõttu tahetakse miljööväärtuslikuks kuulutamisega kehtestada ühtsed reeglid, mis ei luba rõdude ühekaupa kinniehitamist. Muuhulgas ei luba eelnõu Väike-Õismäele kaldkatuseid.

Kuna Tallinna linnavalitsus otsust ei poolda, siis see tõenäoliselt siiski läbi ei lähe.

Linnavalitsus pole võtnud siiski täiesti eitavat seisukohta. Linnaplaneerimise eest vastutava abilinnapea Kalev Kallo (Keskerakond) selgituste kohaselt ei oleks linnavolikogu vastav otsus heade planeerimistavadega kooskõlas, sest otsus puudutaks 30 000 elanikku. Seetõttu tuleks Kallo sõnul tagada avalikkuse kaasamine ja menetleda seda koos koostatava Haabersti linnaosa üldplaneeringuga, millega kaasneb avalikustamise, protestimise jms võimalus.

Väike-Õismäe kolmetüübiliste elumajadega (5-, 9- ja 16-korruselised) hoonestus on rajatud põhiliselt 1974-77. Planeeringu autorid Mart Port, Malle Meelak, Kalju Luts ja Inessa Põldma said 1986. aastal NSVL riikliku preemia.

Seni on miljööväärtuslikud piirkonnad tunduvalt vanemad kui 30 aastat, alustades keskaegsest vanalinnast ja lõpetades Kalamaja ja Kelmiküla sajandi alguse puitasumitega. Miljööväärtuslikus piirkonnas on tavaliselt piiratud uute hoonete ehitamine ja määratud reeglid vanade ümberehitamisele, et säilitada terviklikkus.