VASTUPANU PÄEV: meenutades neid, kes hakkasid vastu siis, kui lootust polnud

Täna 65 aastat tagasi sõitsid Tallinnasse sisse Punaarmee tankid. Saksa okupatsiooniväed olid äsja lahkunud, kuid Otto Tiefi valitsus oli napilt jõudnud taastada iseseisva Eesti Vabariigi. Pika Hermanni tornis lehvis sinimustvalge lipp. Oli 1944. aasta 22. september.

Riigikogu otsustas kaks aastat tagasi muuta 22. septembri vastupanuvõitluse päevaks, millega meenutatakse Eesti valitsuse kukutamist 1944. aastal. Meenutada tuleb neid, kes julgesid vastu hakata siis, kui lootust võiduks ei paistnud olevat, nagu ütleb Mart Laar twitteri vahendusel (Laar on Tiefist ka raamatu kirjutanud).

Otto Tiefi valitsus oli viimane seaduslik Eesti Vabariigi valitsus enne taasiseseisvumist ning selle tähtsus seisneb riikliku järjepidevuse katkematus kandmises.

Wikipedia kirjutab, et plaan nägi ette Tallinnas sakslastelt riigivõimu ülevõtmist, seadusliku valitsuse moodustamist ja pöördumist abipalvega lääneriikide poole. Nõukogude Liidu rünnak toimunuks seega iseseisva Eesti Vabariigi vastu.

17. septembri 1944 õhtul tegi Eesti kindralkomissar Litzmann Hjalmar Mäele teatavaks Eesti mahajätmise otsuse.

18. septembril 1944 nimetas peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse.Moodustatud valitsuse koosseisu kuulusid:

• Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief
• Haridusminister Arnold Susi
• Kaubandus- ja tööstusminister Rudolf Penno
• Kohtuminister Johannes Klesment
• Põllutööminister Kaarel Liidak
• Rahaminister Hugo Pärtelpoeg
• Sotsiaalminister Voldemar Sumberg
• Teedeminister Johannes Pikkov
• Välisminister August Rei
• Minister Juhan Kaarlimäe.

Esialgu oli sõjaministriks ette nähtud Johan Holberg, kes aga pidas oma naha päästmist tähtsamaks ja loobus.

22. septembril 1944, vaid mõni tund enne seda, kui Nõukogude Liidu väed Tallinna vallutasid, lahkusid sealt viimased valitsusliikmed. Valitsus kogunes Läänemaale Puise randa Põgari külla ning ootas Rootsist lubatud kiirkaatrit evakueerimiseks. Paat saabus alles 29. septembril ning sellega põgenes Eestist vaid Helmut Maandi. Eestist õnnestus põgeneda veel Johan Holbergil. Kaarel Liidak varjas ennast Nõukogude võimu eest põranda all, ning suri 1945. aastal. Valitsuse ülejäänud liikmed arreteeriti ning mõisteti vangi või surma.

Pekka Erelt kirjutab Eesti Ekspressis ilmunud artiklis: „Otto Tiefi valitsus täitis talle pandud kohustusi kuni lõpuni. Oma põgenemise peale mõeldi alles viimasel hetkel, mistõttu ei jõutud enam ise paati hankida."

Loe Pekka Erelti artikleid:

• Peaminister Tiefi luhtunud päästmine: Traagilise loo lõpp, mis puudub Mart Laari värskes raamatus "September 1944".
• Tiefi valitsuse traagiline lõpp: Viivitamise ja ebaõnne tõttu langes suurem osa Otto Tiefi valitsusest venelaste kätte.