Viimsis valmivad kajakid tervele maailmale
Kui palju on Eestis ettevõtjaid, kes saavad liialdamata öelda, et teevad toodet, mis Euroopas tuntud ja tunnustatud? Ilmselt väga vähe, kui üldse. Aga Tahe Kayaks, kes toodab veesõidukeid – meresüstasid, kanuusid, viimasel ajal ka sportlikke sõudepaate ning sinna juurde kuuluvat varustust –, võib seda julgelt kinnitada. “Jah, seda ma võin küll öelda, et meie firma kaubamärk on Euroopa turul arvestatav tegija ning harrastajate seas tuntud nii Austraalias kui USAs,” ütleb Tahe Kayaksi tegevjuht ja üks kaasomanikest Janek Pohla. Erialaajakirjades Skandinaavias, Ameerikas, Saksamaal ja mujalgi on Tahe Kayaksi toodang kenasti nähtav. Võrdlustestid toovad nende tooteid esile, neil läheb maailmas hästi. Neid tuntakse kõikjal, kus vähegi leidub meresüstasõidu harrastajaid.
Aga esimese hooga pani mõte tublist ettevõttest, mille põhitooteks on kajakid ehk siis süstad, pisut muigama. Raske ju esimese hooga uskuda, et seegi võib olla tõsine bisnis.
Suhtumine muutub hoobilt, kui kuulad Tahe Kayaksi omanikest vendade Janek ja Marek Pohla soravat juttu näiteks sellest, et briti klient tahab kiiluga süsta ega taha midagi kuulda tüüriga alusest. Austraalia aerutajad aga, risti vastupidi, tahavad, et oleks just nimelt tüür. Ameerikas on palju kogukaid inimesi, sestap toodetakse sinna laiemaid aluseid, suurema istmega, millel tavapärasest “mehisem” polster. Jänki armastab ka vee peal matkates mugavust, sestap peaks nende jaoks valmistatud süstal olema põhivarustuses ka koht joogitopsi jaoks ja õngeridva hoidja. Skandinaavias lähevad kaubaks pigem saleda joonega sportlikud süstad, mil kaasas nii tüür kui kiil. Neile meeldib, kui saavad ise valida.
Terve omaette maailm on see, milliseid värvikombinatsioone eri paikade inimesed eelistavad. “Kajakkidega on umbes nii nagu jalgratastega, mida on ju väga erinevaid,” toob Marek Pohla näite. “Nii on ka eri hinnaklassis, eri tasemega ja erineva kehakujuga sõitjate jaoks, erinevates oludes sõitmiseks kajakke.”
Tänase seisuga kuulub firma nii-öelda tooteportfelli neli kaubamärki. Kaks on enda välja töötatud – Tahe Marine (laiatarbebränd) ning Fit (säästubränd). Rootsist on ostetud kaks seal juba sissetöötatud kaubamärki – Zegul (premium-klassi bränd) ning Trapper (ökobränd, paljuski taastuvmaterjalidest toodetud kanuud).
Klassikut parafraseerides võiks öelda, et kui vennad Pohlad 4 aastat tagasi Viimsi kajakitehasesse saabusid, oli seal juba umbes 18 aastat korralikul tasemel sportlikke veesõidukeid toodetud. 1989. aastal asutatud firma nimi oli lihtsalt kooperatiiv Tahe.
Ent 2007. aastal oli selge, et firma vajab muutusi. Uusi inimesi ja uusi mõtteid. Ettevõttes oli käibekasv peatunud, puudus tõhus turundusstrateegia. Polnud oma korralikku kaubamärki, millega iseseisvalt turul läbi lüüa. Ühesõnaga, senine ärimudel ei töötanud.
2007. aastal tuli firmasse tööle Janek Pohla, kes seni oli tegelenud turundustööga Sangar Grupis. Vend Marek, kes seni oli olnud ametis firmas Bang & Bonsomer ning muu hulgas müünud Viimsi kajakitootjale materjale ja toorainet, järgnes vennale sama aasta lõpus.
Senine ärimudel vaadati kiiremas korras kriitilise pilguga üle. Otsustati keskenduda põhitegevusele ehk tootmisele. Loodi oma tugev kaubamärk Tahe Marine. Sõlmiti kindlad tarnelepingud edasimüüjatega, otsemüügist lõppkliendile, mida firma seni oli praktiseerinud, loobuti.
Ei saa öelda, et muutus liiga lihtne oleks olnud ning pigem konservatiivsema suhtumisega edasimüüjad Eesti firma tuleku peale rõõmutantsu oleks löönud. “Edasimüüjaid tuli ikka veenda, et kaup on tõepoolest usaldusväärne, hinna ja kvaliteedi suhe paigas. Võttis aasta-paar tihedat tööd ja tõestamist, enne kui me kaubamärk veesõiduringkondades laiemalt usaldust ja poolehoidu leidis,” meenutab Janek Pohla.
Vendade rollid on firmas laias laastus jagatud nii, et Janek tegeleb põhiliselt müügi ja turundusega, Marek aga pigem tootmise ja arendusega. Mõlemad on tänaseks ka firma omanikud.
Praegu võib Tahe Kayaks julgelt öelda, et on turuliider nii Rootsis kui ka Taanis, ning üks kõvemaid tegijaid kogu Euroopas. “Päris täpset statistikat pole, aga me tahaks mõelda, et oleme Euroopa suurimad tegijad,” ütleb Marek Pohla.
Ajaga, mil vennad on firmat vedanud, on tootmine kasvanud neli-viis korda. Marek Pohla sõnul läheb üle 99 protsendi toodangust eksporti. Keskeltläbi 40 protsenti müüakse Skandinaavias, 30 protsenti mujal Euroopas (põhiliselt Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal ja Itaalias). Jaapanis, Austraalias, Uus-Meremaal ja Taiwanis müüakse 15 protsenti toodangust ning teist sama palju Põhja-Ameerikas.
Kogu firma teadus- ja arendustöö toimub Viimsis. Ka klaas- ja süsinikkiust ehk komposiitmaterjalist süstad valmivad suuresti seal. Polüetüleenist kajakke toodetakse Tartus, samuti on ülikoolilinnas lisatarvikute tootmine.
Tahe Kayaki strateegiline eesmärk on kasvada maailma juhtivaks kajakitootjaks. See kõlab uhkelt. Aga milline on selles kaunikesti omalaadses valdkonnas turupilt? Kes on maailmas tegijad? Janek Pohla selgitab, et kaks absoluutset liidrit on USA tootjad Johnson & Johnson Outdoor (just, tegu on meil pigem pesuvahendite tootjana tuttava korporatsiooni ühe tegevusharuga) ning Confluence Watersports. Marek Pohla sõnul ei ole päris täpset statistikat, kui palju need kaks konkreetselt Tahe Kayaksi toodetega konkureerivaid veesõidukeid valmistavad.
“Kuid suurusjärgud on umbes sellised – nemad teevad kumbki 110 000 – 120 000 kajakki aastas, meie 7000. Ameerika gigantideni on meil veel pikk-pikk maa,” ütleb Janek Pohla.
Küsin vendadelt, mis on selles üsna spetsiifilises äris sellist, mis iseäranis meeldib. “Inimesed,” vastab Janek. “Selles valdkonnas on üldjuhul kõik väga meeldivad, avatud ja elurõõmsad. Tulevad, räägivad, arutavad…”
Selle jutu peale tuleb millegipärast meelde maailma kettaheiteseltskond, kes on justkui kah omamoodi nišialategijad ja saavad omavahel suurepäraselt läbi, kuigi on võistlusareenil tulised konkurendid. “Jah, ja nagu kettaheites, on ka kajakitootjate seas eestlased tõsised tegijad,” täiendab Marek mõttekäiku.
| Euroopa81% | Muu19% |
