Tõsi, firmad Offex, Kravond, Tallinna Karastusjoogid ja Võhu Vein on Eesti tuliveetootjate hulgas väga väikesed tegijad. Viinaliidu andmetel tootsid need neli tänavu esimese kuue kuuga ühtekokku 35 000 liitrit hundijalavett. See on alla protsendi kogu siinsete viinafirmade tootmismahust või siis üle 85 korra vähem, kui tootis samal ajal suurtegija Liviko.

Ekspress uuris, kes on need marginaalse tähtsusega viinategijad ja miks on nad muu tegevuse kõrval vaevaks võtnud konkureerida niigi ülitiheda võistlusega viinaturul.

AS Võhu Vein on, nagu nimigi ütleb, tubli veinitootja Lääne-Virumaal. Seda juba aastakümneid. Viina osas on nad Eesti väikseimad. Firma juhatuse esimees Kalev Onga ütleb naljaga pooleks, et viina toodavad nad rohkem kiusust suurte tegijate vastu. Erilist kasumit sellega ei teeni, kahjumit aga ka ei too. Võrreldes veini valmistamisega on viina kokku segamine tema sõnul imelihtne. Veini kääritamine võtab pikalt aega ning hoiab kuni valmimiseni kinni raha. “Viinaga seda probleemi pole. Ostad piirituse, segad veega ja paned müüki,” lausub Onga.

Võhu Veini esindusmark on viin Nordland. Tähelepanuväärne on vahest veel see, et Riigikogu rahanduskomisjoni liige Vello Tafenau oli varem aastaid Võhu Veini juht ja osanik.

ASi Tallinna Karastusjoogid villimisliinidelt tuleb nii nõukaajast tuntud laste lemmikuid Buratiino ja Lumivalgeke kui ka Vabariigi viina ja teisi laiale avalikkusele üsna tundmatuid tuliveemarke. 

Mõnusalt huvitav sümbioos on Suur-sõjamäel asuv ettevõte Offex. See toodab sinepit, toiduõli ja ketšupit ning ka mõõdukas koguses viina. Nende esimark on Linnaviin. 

Üks värvikamaid persoone väikeste alkoholitootjate seas on erusõjaväelane Ivan Smolnikov. Armee teenistusest lahkumise järel Siim Kallaselt riikliku Hoiukassa juhi koha üle võtnud Smolnikov on aastaid vedanud vägikaigast kodakondsus- ja migratsiooniametiga, et saada Eesti kodakondsust. Aga Tallinna bussijaama taga asuvas endises sõjaväeosas on ta sisse seadnud alkoholitootmise. Teadaolevalt valmistab Smolnikov seal põhiliselt odavaid veinijooke ning ka näiteks Sovetskoje vahuveini.

Viimasel ajal tuleb tema firmast ka viina – Korona Rossii ja Rukki viin, kui mainida mõnd neist. Ons viina tootmine nii seksikas? Smolnikov täpsustab, et tegelikult ei tooda tema firma viina, vaid paneb pudelitesse Prantsusmaalt ostetud tulivett. Teeb seda põhiliselt oma tarbeks. “Mul on mõned restoranid ja poed. Villin viina nende jaoks, et mitte teistelt viinatootjatelt osta,” sõnab Smolnikov. Ta annab mõista, et see viinaga tegelemine pole siiski nii tulus ja paeluv äri, kui ehk kõrvaltvaatajale paistab. “Mul on veel laos kuus tonni viina järel. Arvan, et kui ma selle olen müüki pannud, siis rohkem ma viinaga ei tegele ka,” lausub Smolnikov.

Eesti viinatootjad ja kuue kuu tootmismaht liitrites

Liviko  3,01 miljonit

Ofelia 795 000

Onistar 465 000

Remedia 336 000

Liiwi Heliis 208 000

Almo MS 73 400

Kravond 20 400

Tallinna Karastusjoogid 6280

Offex 4570

Võhu Vein 3930

allikas: Viinaliit