Viktoria Ladõnskaja: “Мамочка, appi!”
Teinekord kipub see minema isegi absurdini: ühes eesti lasteaia rühmas käib koguni viis vene last ja seal töötab kaks vene kasvatajat.
Näiteid varase ea keelekümblusest on täis terve maailm. Üldiselt on vanemate motivatsioon lihtne: lapsed omandavad täiendava keele kiiresti.
Leidub õpetatud päid, kes kinnitavad, et kakskeelsed, kelle aju on treenitud pidevalt valima ühe või teise keele vahel, suudavad tulevikus lihtsamini ümber lülituda.
Kuid Eestis on lapse võõrkeelsesse lasteaeda panemisel peamine motivaator siiski soov kindlustada lapsele helge tulevik.
Kuulsin kord ilusalongis, kuidas noor ema filosofeeris küüsi viilides vene keeles: “Panin oma kaksikud eesti lasteaeda. Peab tulevikule mõtlema!”
“Mhmm. Ja kui palju selles eesti rühmas venelasi on?”
“Viis.”
“Aga kasvatajaid?”
“Kaks vene kasvatajat. Tead, madalad palgad panevad asja paika... Ja ma käin iga päev ja palun personali, et nad räägiksid minu lastega eesti keeles!”
Kui viid oma vene lapse vene lasteaeda, siis vene tänapäevase filosoofia kohaselt oled loomulikult loll!
Muukeelse (siinsel juhul vene) lasteaia idee ei ole võõras ka eestlastele. Vanemate mõte liigub ikka sellesama “helge tuleviku” suunas: vene keelt kõnelevaid noori jääb üha vähemaks, naaber Venemaa ei kavatse kuhugi kaduda, aga keel võib suurendada konkurentsivõimet.
Näiteks seltskonnatähe Anu Saagimi poeg käis vene lasteaias. “Eesti omas polnud lihtsalt kohti,” põrutab Anu.
Tõsi, hiljem selgitab ta venekeelses saates “Täna õhtul otse-eetris”: “Vene keelt hakatakse lastele õpetama viiendas klassis. See on hilja. Ma tahtsin, et poeg omandaks vene keele varem.”
On teisigi pressist läbi käinud juhtumeid, kus eesti vanemad panevad lapsed vene lasteaeda, kuid eelistavad seda mitte rõhutada.
Kuid nii juhul, kui “vene laps eesti lasteaeda” kui ka “eesti laps vene lasteaeda”, peab vanemate võõrkeeleoskus ületama taseme “Kükita, kükita, mis siis muud, kui...”
Sest vastasel korral: kuidas vastata sellistele elust võetud näidetele: “Ema, aga kuidas teie, täiskasvanud, saate aru, kas P-täht on ikka P või vene R? Ainult A-tähega on kõik selge.”
Või selline küsimus: “Miks eesti part ütleb “prääks”, vene part “кря-кря”?”
Ja loomulikult ei pääse muukeelse lasteaia korral esialgu keelte segunemisest: “Мамочка, appi!”
“Tere, doktor!” Kabinetti sisenevad ema ja poeg. “Ütle doktorile tere. Noh, ikka lasteaia keeles.”
“Katki!” toob laps rõõmsalt kuuldavale eestikeelse lemmiksõna.
Nii et eesti või vene lasteaed kindlustab helge tuleviku? Vanema põlvkonna hääl vanaema isikus langetab otsuse: “Noh, kui sa ei suuda kuidagi eesti ja vene keele vahel valida, siis võib-olla teeme järgmise katse juudi kooliga?!”
