Oli talv Marbellas, kuulsas rikkurite sadamas. Meretuul puhus kauge Gibraltari suunast. Aadu Luukas segas oma kõrge korruse talvekorteris omal käel Eesti ärimeestele kokteile ja kurvastas. Sel ajal kui tema, Jüri Käo, Pranas Mickevicius, Tiit Vähi ning veel paljud Eesti suurettevõtjad olid kogunenud Hispaaniasse nõupidamisele, võttis Vene valitsus ootamatult ametist maha Nikolai Aksjonenko, pikaajalise Venemaa Raudtee juhataja.

Aksjonenko usaldava soosinguga arvatavasti oligi seotud Eesti transiidihiidude Aadu Luukase ja Endel Sifi pikaajaline ja jõuline rikastumine. Sest sa võid ümber laadida vedelat kaupa või puistainet - kui sul pole sõpru võimsal Vene Raudteel, siis su ešelonid Narva piirini ei jõua.

Raudteejuht Aksjonenko ajal õitsesid Eesti raudteeveod uhkemalt kui Läti omad. Uued raudteejuhid hakkasid Lätit eelistama.

Pärast Aadu Luukase lahkumist sellest elust 7. oktoobril 2006 on Vene Raudteel Eestis sõpru väga väheks jäänud. Õieti polegi enam teisi.

Aadu Luukas võis olla Eesti ärihiid, aga selleks oli tarvis läbi saada Surguti naftabojaar Vladimir Bogdanoviga ja Putinile lähedase naftamüüja Gennadi Timtšenkoga. Need mehed ei suhelnud tagasihoidliku Aadu Luukasega mitte ülemuse stiilis, nagu moskoviidile kombeks, vaid võrdselt ja sõbralikult.

Ka Hollandi Royal Pakhoedi jaoks oli vaikse sõnaga Aadu eriline. Luukas ei sõitnud autojuhiga. Tema Audi 8 polnudki soomustatud, imestasid nii venelased kui hollandlased. Kuni sajandivahetuseni roolis Luukas hoopis tagasihoidlikku Nissanit. See näitas hollandlastele, et Tallinnasse võib investeerida. Et nende partnerit ei ole edu teinud ei edevaks ega nahaalseks. Ometi teadis insener Luukas peast liivatera läbimõõtu oma naftatorudes. Juba kõrgel firma nõukogus istudes käis ta ikka inseneride koosolekutel. Kentsakas on öelda "tema kirg olid torud", ent nii mulle väidetakse.

...Niisiis kurvastas Eesti suurettevõtjate assotsiooni president Aadu tookord oma luksuskorteris Malagas suurettevõtjate seltsis, niipalju kui eestlaste hulgas neid "suuri" üldse on. Tema äkksurmani olid jäänud mõned aastad. Mornilt tõstis ta toosti ja teatas, et väljasõit Gibraltarile järgmisel päeval jääb ära, sest ootamatu sõnum Moskvast võib Tallinna sadama äri pahupidi keerata. Keeraski.

Foto: Arno Saar

AINUS MEES SINISE PLUUSIGA: Aadu Luukas asutas ka Eesti suurima ettevõtjate ühisliikumise: Raudtee Erastamise Rahvaaktsiaseltsi. Mõte oli takistada Mart Laari valitsusel raudteed uisapäisa ära müümast. Üritus ei läinud korda: jantliku erastamise krooniks läks Erastamisagentuuri juhataja trellide taha, järgnes aga veel jantlikum raudtee taasriigistamine. Pildil on Luukas Estonia Talveaias ainus, kellele PR-meeskond valget särki ei hankinud. Hea oligi - ta vääris esiletõstmist.

SPORDIMEES LUUKAS

Olen Luukasele Metsakalmistule küünla viinud, mistõttu pole patt kadunust ka naljakat meenutada. Urmas Sõõrumaa, kelle võimlemisriistadel G4Si Tondi kontoris habrast Aadut mõnikord treenimas nägin, pidas Luukase peiedel eleegilise kõne. Ta meenutas, kuidas Aadu jäi iseendaks. Sõbrad muretsesid vanahärra tervise pärast, sest suitsumees Luukas oli väga töökas, ent vajanuks rohkem liigutamist. Ükskord Floridasse lennates ostsid ärisõbrad naftamehele spordiriided ja jooksukingad kaasa. Aadu tegigi päikese käes kuulekalt spordiliigutusi. Tagasilennul aga, lennujaamas nägid sõbrad kõrvalt, kuidas Luukas vaikselt eraldus ja spordiriided koos jalatsitega prügikasti poetas.

Soliidsus ennekõige!

NAFTAMILJONITE KUHJAD. KAS KÕIK HAIHTUS?

Aadu Luukase lahkumise järgselt lagunes kiiresti ka Eesti transiidi rahamasin. Sai selgeks, kui õige oli Luukase otsus oma N-Terminali aktsiatest loobuda ja millisesse jamasse jäi Endel Siff, kes erinevalt äripartner Luukasest, tühjeneva tünni külge klammerdus.

Kuid kui Mihkel Kärmas nimetas Aadu Luukase maapealset pärandust omal ajal "hiigelvaranduseks", siis tänaseks tuleb tõdeda, et äriajamiseks seda varandust küll ei kasutata. Võib-olla eelistavad naftaärimehe pärijad ühele silmapaistvale bisnisele paljusid väikeseid kinnistuid ja ärisid.

Kahtlustatakse ka seda, et sellist Äripäeva TOP-i kombel kokku arvutatud varandust pole Eesti kui transiidimaa n-ö asutajaliikmel Aadu Luukasel kunagi olnudki. Ehk siis Kiriši ja Surguti naftabojaarid võtsid "oma osa" Vene riigi naftakasumist tagauksest tagasi.

ÄRI KÜLMUNUD, MUUD IDEED ELUS: Aadu Luukase elutööks ei saanud naftamahutid Muugal, vaid jõupingutused ühiskondlikuks leppeks valitsuse, erategijate ja kolmanda ehk vabatahtlike sektori vahel. Foto: Marko Mumm

Kas olekski maamahla omanik idas pidanud aastaid pealt vaatama, kuidas Pakterminal kaugel Balti sadamas nimega Muuga teenib 70protsendist kasumit?

"See ei olnud nii," vaidleb Pakterminali saagi jagamise juures olnud tunnistaja vastu. "Ise osalesin umbes 200 miljoni dollari dividendi jagamisel omanikele: hollandlastele, eestlastele, venelastele.". Kellega raha edasi jagati, kes teab.

Igatahes on kuulsast Muuga sadama Pakterminalist meile jäänud elegantsed, eestlastele enam kasumit mitteandvad tünnid. Üksteise kõrvale rammitud, mälestuseks ajast, mil iga sadama ruutmeetri pärast vaieldi, tõmmates mängu Keskerakonna ja Isamaa, Kaitsepolitsei ja ajakirjanduse.

Pikapeale sööb neid looduskaitse seisukohalt eeskujulikke, nüüd juba vanavõitu mahuteid rooste, nagu Saalomoni raamatus.

JÄÄB SEE, MIS TEISTE HEAKS TEHTUD

Ja nagu Saalomoni raamatus, on suurest transiidimehest nüüd, kümme aastat pärast tema surma, järel see, mida koi ja rooste ei näksi. Luukase ühiskondlik tegevus.

Luukas lõi nimelt Eesti Senati.

Ent esmalt asutas ta Suurettevõtjate Assotsiatsiooni, asudes puigeldes seda juhtima. Idee oli pakkuda valitsusele partnerlust. Ükski edukas firmajuht ei tunne end sisimas hästi, kui riigis ei mõelda tuleviku peale või rahvas kidub.

Suurettevõtjate Assotsiatsioon käib siiani regulaarselt restoranis Gloria Eesti valitsusliikmete ja ühiskonnategelastega kohtumas. Enam ei nähta ennast valitsuse partnerina (võib-olla häbist selle jahmatava egotripi pärast, mida riigiaktsiaseltsis Eesti Energia korraldas ESEA nimel Energia juhtkonda lähetatud Urmas Sõõrumaa).

Kuid Ühiskondlik Lepe - seda Luukase saavutust võib pidada küll Eesti Senatiks.

Ühiskondliku Leppe Sihtasutusest on saanud Koostöö Kogu. Umbes 60 erinevate tegevusalade esindajat arutasid president Toomas Hendrik Ilvese ajal (presidendi kantselei eelarve kulul) Eesti arengu põhiküsimusi. Haridust, inimarengut, haldusreformi, rahvatervist. Koostöö Kogu üllitas igal aastal Inimarengu Aruande, mida Riigikogu võttis arutada riiklikult tähtsa küsimusena.

Igati õigustatult.

Erakonnademokraatia Eestis on näidanud oma nõrkusi. Selleks on valimised, õieti poliitikute pidev sund oma valijatele muljet avaldada. Tõmblemine ja ootamatult puhkevad võimvõitlused "valijate huvide nimel" segavad korralike seaduste väljatöötamist.

Luukase eeskuju oli Iirimaa. Seal leppis äriringkond parteidega kokku tasakaalustatud majandusarengu pikaajalise programmi. Aadu tahtis poliitilisi vastuolusid mahendada. Selle nimel (mõistagi ka oma isiklikku äri silmas pidades) rahastas naftamees kõiki Eesti erakondi. Olid niisugused ajad.

Koostöö Kogu kui instrument on täna Eestile kasutamiseks valmis. Eest-tõmbajaks on Raivo Vare, pikaajaline Luukase tüvifirma Pakterminal juhataja, kes juhtumisi on ka särav poliitanalüütik.

Kui president Kersti Kaljulaid tahab, võivad arstide, üliõpilaste, inseneride, koolide jne esindajad Koostöö Kogus saada justkui Riigikogu ülemkojaks. Kogu liikmeid volitavad nende erialaorganisatsioonid. Neil ei ole pistmist erakondade valimiste kuupäevadega. Need on inimesed, kes on iga päev seotud tegeliku eluga. Suurepärane sparringupartner ja peegel erakondadele. Ideaalne partner vabariigi presidendile Eesti rahvuskehandiga läbikäimisel.

LUUKAS ON LÄINUD

Kas Eestis on esile tõusnud Luukase masti ettevõtjaid, kes üritavad tööd ja kapitali, teadmist ja võimu, edasijõudnuid ja mahajäänuid ühendada?

Tuleb tunnistada, et Jüri Käo, Enn Veskimägi ja Toomas Luman olid ettevõtlusorganisatsioonide tipus juba Aadu eluajal. Veidi noorematest on sõnakamad Viljar Arakas. Jaan Puusaag, Indrek Neivelt, Taavi Veskimägi, Taavi Kotka ja tegelikult kogu Teenusmajanduse Koda, kes soovib teatepulka haarata Lumani Tööstus- ja Kaubanduskojalt.

Kui nõnda vaadata, siis väikseid Aadusid jätkub!

Elame ka meie koos Aadu kujuga mälestustes. Ükskord nägi siinkirjutaja härra Luukast südamest naermas. See oli meie ühise äriühingu esimesel kohtumisel, kui Aadu esitles kaht teadlast, kelle ta oli meile nõunikeks palunud. Milles nali oli? Selles, et ettevõte, mille asutas Hans Luik senior, tegeles maasoojuse mõõtmisega. Eesmärk oli selgitada, kas Eestis saab ammutada geotermaalenergiat (Leedus tehakse soojaveeallikate najal nii elektrit kui toasooja). Ja selle maaSOOJUSE uurimiseks tõi Luukas kohale kaks tuttavat teadlast Tehnikaülikoolist: professorid Andres KEEVALLIK ja Alvar SOESOO! Naersime koos Aaduga tema SEB-panga hoone katusekorruse kabinetis, kust üle mere paistis ära tema villa Viimsis - seal ta ühel ööl teist noorust otsides surigi.