Avalik saladus: Maikeni menukas laulukool võib rikkuda laulja hääle
„Appi, ma ei saa rääkida, mul on valus!“ ahastas noor lauljahakatis (nimi toimetusele teada) telefoni, kui helistas oma õpetajale Sirje Medellile. Medell on Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia õppejõud, rahvusvahelise sertifikaadiga poplauluõpetaja, omaaegne tuntud džässlaulja.
Asi oli halb. Medelli õpilane oli jõudnud telesaate „Eesti otsib superstaari“ lõpuvoorudesse, kuid äkki hääl kadus.
Medell teadis hästi, milles asi. Superstaarisaates on lauluõpetajaks Maiken (pärisnimega Kadri Koppel), kes õpetab lauljahakatisi Complete Vocal Technique’i (CVT) järgi. Seda nimetatakse ka Sadolini tehnikaks, sest selle meetodi mõtles välja Taani laulja Cathrine Sadolin. Seda meetodit nimetatakse maailma tervislikemaks, sest tehnika on lihtne – suu asend määrab hääle.
Sirje Medell ise on lauljana osalenud kahel korral Cathrine Sadolini kursustel ja jäi väga rahule. Sadolin ütles talle, et kõik kõlab hästi, õpetada pole midagi!
Sadolini tehnika innustunud järgijad Eestis on Tallinna WAF-laulukooli eestvedajad Maiken ja Bert Pringi. Nad ise õppisid seda tehnikat Taanis kolm aastat ning õpetavad nüüd samas tehnikas laulma noori, kes moodustavad särtsaka ja popi WAF-noortekoori. Lisaks on üheaastase Sadolini tehnika kursuse WAFi koolis lõpetanud lauljad Ott Lepland, Liis Lemsalu, Kaire Vilgats ja Mare Väljataga.
Medell reageeris oma õpilase kõnele kohe. Tüdruku seis oli kehv ja ta kukkus enne finaali välja. Neiu oli pool aastat hääletu. Medell soovis saata laulja uuringu tulemused superstaarisaate tiimile, et näidata, mida Sadolini tehnika tema õpilasega tegi, kuid laulja ei tahtnud. Ta ei soovinud pahandusi.
Olukord oli nukker ka seetõttu, et Ewert Sundja kirjutas just sellele lauljale „Eesti laulule“ loo. Neiu proovis laulda, kuid hääl oli katki. Laul jäi laulmata.
See neiu pole ainus kannataja.
Ka Tõrva lauluõpetaja Novella Hansoni õpilasel (nimi toimetusele teada) kadus tunamullu superstaarisaates hääl ja ta palus Medellil tüdrukut aidata. Medelli vapustas hingepõhjani, mida ta nägi: lauluõpetaja Maiken püüdis tüdrukult kõrget nooti kätte saada nii, et surus käega tugevalt kõhulihast.
Hanson on veendunud, et neiu hääl kadus tehnika vea tõttu. „Lõug püsti ja kael pingul, see on vale võte. Tahetakse võimsa paueriga häält, vingeid noote. Aga milliste võtetega neid saavutatakse? See on umbes sama, kui lähed esimest korda jõusaali ja paned kohe sajakilosed raskused peale. Algajal võib see tehnika rikkuda lihased pikaks ajaks,“ lisab Hanson.
„Küsimus pole Sadolini tehnikas – küsimus on tehnika õiges rakendamises,“ täpsustab Ellerheina koori hääleseadja Vilja Sliževski. Tema õpilane Artjom Savitski jäi superstaarisaates teiseks. „Ta vedas välja, sest oli saanud õiget hingamist, kuid teisi oli halb kuulata,“ ütleb Sliževski.
Midagi on rappa läinud
Maiken tunnistab Ekspressile, et teema on oluline, sest hääletrauma võib olla pöördumatute tagajärgedega. „Eks neid müüte ja eelarvamusi CVT kohta on aeg-ajalt ikka meieni jõudnud,“ tunnistab ta, kuid jätab vastamata küsimusele, kui palju on ta saanud tagasisidet, et tema laulukool on rikkunud kellegi hääle.
Eesti nimekad vokaalpedagoogid aga näevad, et WAFi laulukooliga pole asjad õiged.
„See on väga hea tehnika nagu paljud teisedki, aga ma pole veendunud, et meil siin sellega alati kõik hästi on,“ ütleb endine laulja Thea Paluoja, praegune Rapla Laulustuudio juhataja.
„See, mida WAFis tehakse, ei ole just meelepärane metoodika,“ ütleb vokaalpedagoog ja koorijuht Toomas Voll. Ta töötab Pärnu Muusikakoolis koorimuusika ja hääleseade õpetajana. „Eesti on väike ja siit-sealt kostab, et wafikad on häälest ära ja paljud käivad arstide vahet!“
„Midagi on neil rappa läinud,“ ütleb veendunult ka hääleseadja Leelo Talvik. Ta on kauaaegne pedagoog Otsa-nimelises muusikakoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Talviku juures on saanud algõppe Airi Allvee, Jaanika Sillamaa, Koit Toome, Mikk Saar, Dagmar Oja, Liisi Koikson, Uku Suviste ja paljud teisedki lauljad.
Leelo Talvik kohtus Cathrine Sadoliniga 1990. aastatel, kui Sadolin tuli Eestisse oma meetodit tutvustama. Talvik ei saanud toona meistriklassis osaleda, kuid paljud tema kolleegid käisid. Kui ta hiljem uuris, et mis õpetus see on, öeldi talle: „Täpselt sama jutt nagu sul!“
„Mulle meeldis väga, et üks klassikalise põhjaga laulja teeb oma meetodi. Aga mis on sellega juhtunud Eestis? See pole see, mille Cathrine lõi,“ teab Talvik. Ja selgitab, et laulmise alus on hääle loomulik tekitamine.
„Laulja peab aru saama oma kehast, millal mingi lihas töötab. Kui ma lähen pingesse ja surun käega kõhulihast, siis sulgub kõri. Ma ikka ütlen, et keha on nagu pill. Õpime kõigepealt pilli selgeks, siis tee, mida tahad, alus on üks,“ lisab Talvik.
Ent paljud WAFi laulukoolis õppinud otsivad abi teistelt õpetajatelt. Praegu on Talvikul kaks sellist „ravialust“. Ühega läks pool aastat, enne kui ta õigesti laulma hakkas, teisega kolm kuud. Töö jätkub.
„Miks see nii kaua aega võtab? Lihtne põhjus – Sadolini tehnika jääb lihasmällu, selle mõju on pikaajaline ja tugev,“ tõdeb Talvik. „Minu juurde tuli noormees WAFist – ta oli nii pinges, et ei suutnud oma hääleulatust vabastada. Ise oli kõrge tenor, kuid tal polnud sellest aimugi,“ toob ta näite.
WAF-kooris laulnud Eesti Ekspressi ajakirjanik Otto Oliver Olgo ütleb, et tal kadus WAFis lihtsalt hääl ära ja ta tahtis proovida muid laulutehnikaid. Ta läks kogenud kontsertmeistri Zoja Hertzi juurde abi paluma. Hertz tunnistab, et tema juurde on tõesti pöördunud WAFi kooliga lauljaid. Kulub mitu kuud, enne kui nad saavad tööle hakata.
„Valede reflekside ümberõpetamiseks,“ täpsustab Hertz.
Arst aitab häält tagasi saada
Möödunud kuul jõudis arstide juurde laulutüdruk, kes kurtis hääle väsimist. Tal tuvastati häälepaelte sulgusdefekt täies ulatuses. Tüdruk oli õppinud WAFi koolis kõigest pool aastat. Ta rääkis arstile, et „mida kõrgem noot, seda tugevamalt tuleb kõhtu sisse tõmmata“.
Häälekabineti töötaja uuris, kas neiu on WAFis öelnud, et tunneb ebamugavust.
„Olen. Siis on soovitatud tehnikat parandada.“
Kuidas?
„Pean kõhtu tugevamini sisse tõmbama.“
Arst määras talle kõneteraapia ja soovitas kas või ajutiselt teise lauluõpetaja otsida.
Ühe teise arsti sõnul (nimi on toimetusele teada) saatsid Maiken ja Bert oma õpilasi WAFi laulukooli algusaastatel tema juurde uuringutele.
„See oli positiivne ja nad tulid ka ise kaasa. Tõsi, algusaastatel oli traumajuhtumeid rohkem, nüüd vähem. Me ei tea, kas nad on metoodikat parandanud või ei saada enam oma õpilasi uuringutele,“ mõtiskleb arst.
Maiken sellele küsimusele ei vasta.
Üks tuntud vokaalpedagoog, kelle õpilased näosaateski loorbereid lõiganud, teatas mõni aeg tagasi ühele segakoorile hääleseadet tehes, et „Sadolini tehnika on kriminaalne“. Kui Ekspress palub täpsustada, mida ta selle lausega silmas pidas, siis lubab ta oma arvamuse kujunemisest pikalt rääkida. Selleks lepime kokku kohtumise. Kümme minutit hiljem saadab ta smsi: „Tere! Ma loodan, et pärast meie vestlust mõistsite, et ma ei soovi osaleda antud teemaga ajakirjanduses. Olen arvamusel, et sõna peavad võtma otsesed kokku puutujad, kellel on pretensioone või kahjustusi.“
Oluline on sõnum, mitte tehnika
On aga määrav nüanss, millele kõik pedagoogid delikaatselt vihjavad – Maiken kaotas ise vale tehnika tõttu hääle. Leelo Talvik oli lühikest aega tema hääleseadeõpetaja Otsa-koolis. „Ta otsustas ise hakkama saada. Oma väikest häält püüdis Maiken kompenseerida karjumisega… See oli nõndanimetatud hääletugevuse treening.“
Talvikul oli õpilastele üksainus nõuanne: karju, aga õigesti! Ava neel, vabasta lõug ja kukal, kasuta õiget hingamist ja toelihaseid, vabasta kogu keha. Talviku teised õpilased – Lauri Liiv, Kaire Vilgats, Bert Pringi, Susan Lilleväli – karjusid ka, kuid häält ei kaotanud.
Maiken tunnistab, et 2000. aastal ilmusid tal häälepaeltele nupukesed. Trauma tekkis muu hulgas ebapiisavatest vokaaltehnilistest oskustest. „Seetõttu tehti mulle häälepaelte operatsioon, mis küll õnnestus, aga mille järel häälekõla ei taastunud.“ Ta otsis abi mitmelt poolt, viis aastat hiljem läks Taani Sadolini juurde õppima. Juba esimese aasta jooksul tulid edusammud – hääl mitte ainult taastus, vaid Maiken oli võimeline võtma noote, mida varem, isegi terve ja noore häälega iialgi polnud suutnud.
„Tänu sellele koolile ma avastasin enda jaoks ka uue kire pedagoogika vastu, teiste inimeste aitamise vastu,“ ütleb Maiken.
Thea Paluoja on kaks korda osalenud Cathrine Sadolini töötubades. Ta jäi rahule, sest Sadolin töötas näidistundides kõige rohkem õige hingamise, keha ja lihaste koostöö kallal. „Aga veel kord – ainult täiskasvanutele! Sadolini koolituse algvanus oli 18,“ ütleb Paluoja. Ent sel pühapäeval algab WAF-koolis uus vastuvõtt – lauljatele alates 13. eluaastast.
Medell rõhutab, et võtab Maikeni ees mütsi maha oma koolkonna loomise eest, kuid tehnikas tuleb midagi muuta. „Oleme kolleegidega täheldanud teatud tagajärgi, millega teiste õpetajate juurde jõutakse.“
Toomas Voll ütleb, et vaja oleks hääleseadjate foorumit: „Saaksime asju arutada ja probleemidele vastuseid otsida. Oleme ühe ala inimesed, võiksime üksteist nõustada, kogemusi vahetada. See pole naljaasi.“
Medell rõhutab õige tehnika kõrval ka sõnumit. „Ei tohi mõelda noodikõrgustele, sest milleks see kõrgete nootidega eputamine, kui sa ei edasta teksti mõtet. Räägi ikka oma lugu! Kord küsisin ühelt noorelt lauljalt, millest sa laulsid. Ma ju beltisin praegu, ütles ta,“ naerab Medell (belting on üks poplaulmises kasutatav võte – kõrge, kisamist meenutav hääl). „Aga kui noor laulja hakkab sisust olulisemaks pidama treenitud häälemudeleid ja pikki kõrgeid noote, on minu hinnangul süsteemis midagi viltu. Ent just seda WAF-koolis õpetatakse.“
Sadolin: kõik on suurepärane!
Ekspress küsis ka Catherine Sadolinilt, mida ta arvab Eesti vokaalpedagoogide nurinast. Sadolin ütleb, et Eestis on tal väga hea koolitusega CVT-õpetajad: Kadri Koppel ja Bert Pringi. „Nad mõlemad on väga head õpetajad, kes on end hästi täiendanud. Soovitan neid imelisi õpetajaid kõikidele Eesti lauljatele,“ ütleb Sadolin. Ja lisab, et võtab alati väga tõsiselt kuuldusi, kui mõni laulja on kaotanud oma hääle. „Kui hakkame uurima neid kuulujutte süvitsi, tuleb alati välja, et probleemi on põhjustanud õpetaja, kes pole seda tehnikat meie juures õppinud. Aga kahjuks sinna ei saa me midagi parata.“
Leelo Talvik imestab selle üle tõsiselt: „Kas ta ei tea ehk, mis Eestis toimub? Või on see tehnika ikkagi ajas nii palju muutunud?“
Kas Talvik on püüdnud Maikenilt seda otse küsida?
„Ei ole. Mina ajan oma rida, ma ei sekku. Kes minu poole pöördub, neid aitan. Abivajajaid on olnud palju.“
Avalikkusele on teadmata, et ka Jüri Pootsmann oli enne 2015. aasta superstaarisaate finaali raskes seisus: hääl väsis kergesti, läks kähedaks, vahel oli väga ebamugav ja ta pelgas kõrgeid noote. Saates nõutud Sadolini tehnika ei sobinud talle. Pootsmann pöördus oma endise õpetaja Medelli poole.
„Madala häälega lauljalt oodati lugusid, kus olid aina suuremad ulatused, aina kõrgemad jõulised noodid. Paraku sisu ja emotsioon kippusid teisejärguliseks jääma, hääl väsis. Nägime tohutut vaeva, kuid Jüri sai pingetest lahti, saime hääle kõlama!“ räägib Medell.
Ja Pootsmann lõpuks võitiski!
Ekspress tegeles selle teemaga mitu kuud. Maiken oli asjaga kursis ja muutus murelikuks. Ta aga ei vastanud Ekspressi küsimustele, mis puudutasid laulukooli õpilaste vigastusi, ravi ja kooli vastutust. Ta ei vastanud isegi küsimustele, kas ta teab, et Sadolini tehnika ei pruugi sobida kõigile, eriti lastele, ning kas ta on kellegi laulukoorist tagasi saatnud.
