Eelmise nädala Ekspressis kirjutasime, kuidas Eesti Wabariigi mõjuka ärisuguvõsa Scheelide pärijad arvasid, et neil on Tallinna külje all Veskimöldres magus sajahektariline maatükk. Kui tekkis aga huvi see rahaks pöörata, siis selgus, et maa on juba ammu võõrastele „mehele pandud“. Kinnisvarahai Margus Haud, kelle nad Eestis kinnisvara eest hoolitsema olid pannud ja keda nad täielikult usaldasid, oli maatüki oma firma võlgade katteks tagatiseks seadnud. Võlgadega jänni jäänud Haualt võetigi lõpuks maa ära ja müüdi väga odavalt uutele heausksetele omanikele.

Väga sarnane lugu juhtus ka Puhkide pärijatega. Puhke loetakse esimese vabariigi silmapaistvaimaks ärisuguvõsaks. Dünastiale pani 1881. aastal aluse viljakaupmees ja veskiomanik Jaak Puhk ja selle viisid tippu tema viis poega Joakim, Voldemar, Eduard, Aleksander ja Evald. Enne Teist maailmasõda kuulusid perefirmale "Puhk ja pojad" veskid ja vabrikud, üleriigiline kaubamajade võrk, autoäri, kinnisvara nii Eestis kui välismaal.

Valdava osa varandusest kaotasid Puhkid Nõukogude võimu poolt läbiviidud natsionaliseerimise tõttu. Kuid aastal 2010 avaldas ETV saade "Pealtnägija", et pere järeltulijaid ähvardab ilmajäämine ka sellest, mis neile on alles jäänud. Seda skeemitajast kinnisvaraärimehe Hillar Soosalu pärast, kes Puhkide järglaste firmast üheksa miljonit krooni välja kantis.

Puhkidele ise lähenenud ja neile sümpaatseks osutunud Soosalu pandi 1999. aastal juhtima firmat Sakax, mis tegeles Puhkide pärandi haldamisega. Sakax laenas 2005. aasta oktoobris tollasest Hansapangast üheksa miljonit krooni ja sõlmis lepingu Alaveri Advokaadibürooga, et raha seisaks kohtuvaidluse ajal advokaadi deposiidis. Kolme päeva pärast laenas advokaadibüroo raha Soosalu ettevõtte kontole, mille mees kulutas Tallinna vanalinnas Rataskaevu 3/5 maja ostu omafinantseeringuks. Soosalu lootis maja kasuga maha müüa ning raha deposiitkontole tagastada, kuid tehing ebaõnnestus ja miljonid haihtusid.