Kes riigikaitse asja lähemalt teavad, need võiksid seda raamatut isegi poliitiliseks manifestiks pidada. Leo Kunnas on kirjanik, kuid ta on ka sõjamees ja endine kõrge riigikaitsetegelane. Seejuures väga kriitiline praeguse kaitseväe struktuuri suhtes. Tema korraldaks asja teisiti, kui saaks, taastaks suure võimuga ja paljude ressurssidega kaitseringkonnad ning ajaks niipalju totaalkaitse asja, kui võimalik. Praegused otsustajad on aga valinud pigem hästi varustatud ja hästi välja õpetatud pataljonide-brigaadide mudeli.

Kummal leeril on õigus, seda ei saa me loodetavasti kunagi teada, kuna loodetavasti päris sõda ei tule. Kuid raamatut lugedes on Leo Kunnas küll ühes asjas ütlemata veenev. Positiivsest stsenaariumist saab positiivne stsenaarium Kunnase raamatus sellepärast, et seal reageerivad Eesti kaitseväelased naaberriigi kallaletungile KOHE. Kirde kaitseringkonna juht ei oota korraldusi – kui naaberriigi tankid sõidavad üle silla Eestisse, laseb ta silla õhkida.

Ja just see ongi Leo Kunnase torge-provokatsioon. Eesti on kaitstud siis, kui lihtsad võitlejad on valmis oma eluga riskima, et kodumaad kaitsta ning kui nende ülemad on valmis riskima mitte ainult eluga, vaid ka karjääriga, langetades otsuseid ja andes korraldusi veel enne, kui nende suured ülemused on jõudnud ja julgenud reageerida.

Aga kui see kõik kõrvale jätta, siis on Leo Kunnase „Sõda 2023“ jõuline perekonnadraama. Sõtta lähevad kolonelist pereisa, tema abikaasa ja lapsed. Mehed relvaga, naised meditsiinipauna ja pliiatsiga. Negatiivses stsenaariumis saavad nad peaaegu kõik surma. Positiivses stsenaariumis jäävad ellu, aga hinge on hoolega räsitud. Leo Kunnas osundab, kuidas päris patriotism päris elus võib väljenduda.

Seda raamatut võib kiita või vihata, aga unustada pole võimalik.

Leo Kunnase uus dokumentaalromaan veel sündimata sündmustest pealkirjaga „Sõda 2023“ on saadaval vaid 14,90 € eest ainult Selverites, ainult Eesti Ekspressi ostjale, ainult 14.-27. detsembril 2016! Vaata lisa: www.ekspress.ee/2023