Kõigi aegade kümme suuremat kahjusummat, mille Eesti Liikluskindlustuse fond on liiklusõnnetuste puhul välja maksnud.. Kümnest „kallimast“ avariist seitse toimus väljaspool Eestit, kuid avariiosalisel oli Eesti liikluskindlustus. Lõviosa kahjusummast on läinud isikukahjude korvamiseks.

Kallimate kindlustusjuhtumite kogumaksumused mõjuvad paljudele jahmatavalt suurtena, sest liikluskindlustust peetakse tihti üksnes plekimõlkimiste hüvitamise süsteemiks. Tegelikult on sõidukite hävinemised rahalises mõttes tagasihoidlikud võrreldes juhtumitega, kui inimene saab õnnetuse käigus raskeid tervisekahjustusi ja vajab pikaajalist või eluaegset ravi ning hüvitatakse ka tema sissetuleku vähenemine.

Liikluskindlustuse Fondi suurimate kahjude nimekiri koosneb peamiselt isikukahjudest. Summad ei ole suured mitte mittevaraliste kahjude hüvitamise tõttu, vaid ennekõike kannatanute ravikulude, sissetuleku vähenemise ja vajaduste suurenemise tõttu. Mittevaraline kahju on nende hüvitiste puhul mõnel juhul olemas, kuid see on väikese osakaaluga.

2017. aastal on keskmine Eestis väljamakstud mittevaraline kahju 1525 eurot. Liikluskindlustuse seaduses on inimese tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju eelduslikud summad vahemikus 100 kuni 3200 eurot.

Euroopas on mittevaralise kahju osakaal suur näiteks Itaalias, Iirimaal ja Suurbritannias, kus kahjude hüvitamisel mängib olulist rolli kohtupraktika ja advokaatide lai kaasamine. Paraku on seal kõrgete mittevaralise kahju hüvitiste tõttu ka ülikõrged liikluskindlustuse maksed tarbijatele.

Eestis on mittevaralised hüvitised sarnaselt teiste põhjamaadega mõõdukad, kuid ka liikluskindlustuse hinnad on sellele vastavad. Neid asjaolusid arvesse võttes leiame, et Eesti tänane konservatiivne hüvitamispraktika on sotsiaalmajanduslikus plaanis väga mõistlik.