Kas eesti juurtega astronaudist saab üks esimesi inimesi Marsil?
NASA eesmärk on korraldada esimene mehitatud missioon Marsile 2030ndatel aastatel. Võimalus olla üks neist, kes rändab esmakordselt kaugele ihaldatud planeedile, on muutnud kosmoseagentuuri astronaudikandidaatide konkursi ülipopulaarseks. Viimasele, 18. veebruaril lõppenud konkursile saadeti rekordilised 18 300 avaldust. Kokku võtab NASA vastu 8-14 inimest, kuid enne tuleb kosmosesse ihkajatel läbida tihe valikusõel.
Esmalt jäetakse kõrvale need, kellel pole ülikoolikraadi matemaatikas, tehnika- või loodusteadustes. Siis vaatavad NASA astronaudid ja teised eksperdid isiklikult läbi kõik järelejäänud avaldused. Nende hulgast jäetakse alles 400-600 kandidaati, kellest 120ga viiakse läbi personaalvestlused. New York Timesi hinnangul on astronaudikandidaadiks saamine kordades raskem kui pääsemine USA tippõppeasutustesse Princetoni ülikooli või Massachussetsi Tehnoloogiainstituuti.
Tänavus jaanuaris külastas ajakiri Glamour nelja naiskandidaati - lisaks Nicole Aunapu Mannile veel Anne McClaini, Jessica Meiri, and Christina Hammock Kochi - kosmosekeskuses Houstonis. kus naised valmistuvad reisiks süvakosmosesse. NASA on teada andnud, et just 2013. aasta lennu kaheksa kandidaadi hulgast võidakse valida Marsi avalennu astronaudid. See tähendab, et ka Eesti juurtega Aunapu Mannil on hea žanss kunagi punasele planeedile jõuda.
Marsi-missiooniks võivad astronaudid kaasa võtta kaks kingakarbitäit isiklikke asju. Aunapu Manni sõnul on tema jaoks kõige raskem oma pojast eemalolemine. "Kui mind missioonile valitakse, räägin oma pojaga sellest, mida tegema hakkan. Praegu on ta peaaegu nelja-aastane, kuid siis juba teismeline või varastes kahekümnendates. Tema elu muutub minu eemaloleku ajal, see on suurim ohverdus."