MTÜ Eesti Kennelliit kui tõukoerte registreerimise, koolitamise ning tõukoertega seotud ürituste korraldamisega tegelev organisatioon suhtub väga tõsiselt artiklis esitatud faktidesse ja palub kõigil praegustel ning tulevastel koeraomanikel eelnevalt põhjalikult kontrollida soetatavate koerte tausta, hoiutingimusi, müüjaid ja sõlmida alati müüjaga leping. Eesti Kennelliidu büroo töötajad on alati valmis jagama nõu ja infot sel teemal.

Me ei halvusta koeri, kellel ei ole tõupabereid, nad on hoolt ja armastust vajavad neljajalgsed, kellest igaüks väärib head ning armastavat kodu, kuid paneme tõsiselt pahaks koerte ebasanitaarsetes tingimustes hoidmist, nende korduvat ning kontrollimatut paaritamist ja sellise tegevuse kaudu endale sissetuleku loomist.

Tõukoer ehk siis Eesti Kennelliidu poolt väljastatud tõutunnistusega koer pole mitte “paberitega peen peni” vaid konkreetse välimiku, suuruse, iseloomu ja tööomadustega koer, kes on identifitseeritav (kiibi või tätoveeringuga), tal on tuvastatud sugupuu ning olemas konkreetne kasvataja (kennel). Tõutunnistuse aluseks on Eesti Kennelliidu poolt hallatav tõukoerte register, kuhu on kantud koerte põlvnemine (väljastataval tunnistusel on nähtav vaid kolm põlve). Eesti Kennelliit on rahvusvahelise künoloogilise organisatsiooni FCI (Fédération Cynologique Internationale) liige ning ainuesindaja Eestis, mis seab kasvatajatele keskmisest kõrgemad ja konkreetsemad nõudmised aretustegevuseks.

Ilma tõutunnistuseta koeral ei ole tõugu, ükskõik kelle moodi ta välja näeb.

Aeg ajalt on väljendatud sotsiaalmeedias seisukohti, et tõukoerad on haigemad kui nö "vabalt arenenud" koerad. Seda väidet kinnitav statistika puudub. Tõukoerte puhul tehakse terviseuuringuid, teste ning analüüse, jälgitakse koerte tervist läbi mitmete põlvkondade, järglasi võimaldatakse saada vaid tõu parimatel isenditel. Kui tõukoer sureb noores eas, siis enamjaolt uuritakse väga põhjalikult ka selle põhjuseid. Samalaadne informatsioon mitte tõukoerte kohta puudub. Sageli ei teata isegi, kes on segaverelise koera vanemad, rääkimata võimalikust lähisugulusest.

Päris tõukoerakasvatus on hobi, mitte äri

Eestis on palju pühendunud tõukoerte kasvatajaid, kelle kasvandikud rikastavad meie igapäevaelu ning võimaldavad tegeleda lisaks koeraga jalutamisele ning tema eest hoolitsemisele paljude huvitavate hobidega (agility, koerasport, näitused).

Tõuaretus on Eesti Kennelliidu mõistes alati ja ainult hobitegevus, mitte sissetulekuallikas. Tõukoera kutsikast huvitatud inimesele võib tunduda kutsika hind kõrge, kuid paraku ei saa vastutustundlikult aretusega tegeledes pakkuda kutsikaid odavalt. Iga kutsika taga on paljude kasvatajate aastatepikkune töö ja teadmised, mida antakse edasi põlvest põlve. Kutsikapesakonna vanemad ei ole kunagi juhuslikud kaks samatõulist koera, vaid üksteist omadustelt täiendav paar, kel on uuritud nii sugupuu sobivus kui teostatud terviseuuringud, paljude tõugude puhul täidetud veel mitmed eritingimused. Pesakonna ja ema eest hoolitsemine ning kutsikate sotsialiseerimine nõuab samuti teadmisi ja aega, sisuliselt paar kuud intensiivset pühendumist kogu muu elu kõrvalt. Vastutustundlik kasvataja seisab oma kutsikaomanike kõrval kogu oma kasvandiku elutsükli, alati on võimalik kasvatajalt nõu küsida.

Kutsikavabrikud ning tõukoeralaadseid kutsikaid soodsalt pakkuvad inimesed ei ole huvitatud konkreetse tõu säilitamisest ja edasiarendamisest, neid ei huvita kutsikate tervis ega edasine käekäik. Ebaeetiliselt püütakse kasutada tõukoeri oma sissetulekuallikatena, tehes seda eelkõige koerte heaolu arvelt.

Aastas toimub Eesti Kennelliidu egiidi all mitukümmend avalikku üritust, kus on võimalik tutvuda paljude tõugude esindajatega. Näitustel on esindatud tõukoerad erinevas vanuses: alates 4-kuu vanustest beebidest kuni enam kui 10 aasta vanuste veteranideni. Kohapeal saab küsida infot koerte iseloomu ja eripära kohta koeraomanikelt ja kasvatajatelt.

Ärge toetage oma rahaga kutsikavabrikute tegevust

Kahjuks peame tõdema et ka tõukoerte kasvatajate hulgas on ebaeetilisi isikuid, kes oma aretustegevuses ei pea kinni kasvatajatele esitatavatest nõuetest ja kohustustest. Kuid Eesti Kennelliit töötab pidevalt selles suunas, et meie kasvatajad tegeleksid enesetäiendamisega ning peaksid kinni kasvatajatele esitatavatest nõuetest ja kohustustest. Selleks korraldavad Eesti Kennelliidu liikmesorganisatsioonid kümneid loenguid ning mitu korda aastas ka põhjalikumaid kasvatajakoolitusi, et harida kasvatajaid ning anda neile aretustegevuseks vajalikke teadmisi nii koerte toitmise, tervise, käitumise, geneetika kui ka täitmist vajavate seaduste osas. Väljaarendamisel on usaldusväärse kasvataja programm, mis võiks motiveerida kasvatajaid veelgi vastutustundlikumale tegevusele.

Eesti Kennelliit ei toeta ega tolereeri mitte mingil kujul "paberiteta tõukoerte” tootmist ning müümist. Palume inimesi mitte toetada oma rahaga kutsikavabrikute tegevust. Ilma tõutunnistuseta koeral ei ole tõugu, ükskõik kelle moodi ta välja näeb.

Täname siinkohal Eesti Loomakaitse Liitu ja kõiki organisatsioone, kes on aidanud likvideerida koeravabrikuid, ning vabatahtlikke, kes koertele appi läksid, neid pesid, puhastasid, kliinikutesse viisid ja ravisid. Oleme tänulikud arstidele, tõuühingutele ja kes paljudele headele inimestele, kes koerad oma hoole alla võtsid ning neile kodusid otsisid.

Juhime siinkohal ka Veterinaar- ja Toiduameti spetsialistide tähelepanu antud juhtumitele, et nad esitatud avaldusi tõsisemalt käsitleksid. Koostöös erinevate organisatsioonide vahel on võimalik kiiremini avastada ja likvideerida ebasanitaarseid koerte kolooniaid ning mitte anda võimalusi uute loomiseks.