Astun reede õhtul eelarvamustevaba sammuga sisse Tallinna Suur-Karja tänaval asuvasse St. Patricku pubisse. Mehi, kel on ilmselgelt minuga sama eesmärk, paistab mitmeid. Nad istuvad eraldi laudades, seljas nahktagid, peas siilisoeng. Seltskonda ma oma pruuni jope ja Adidase tennistega väga hästi ei passi, aga tühja kah – tahe on olulisem.

Koosoleku algusaja lähenedes küsib mees minu kõrval teenindajalt, kas ta on ikka õiges kohas. Neiu, kes päris hästi ei adu, mis sõdalased siin kohtuma peaksid, tunnistab, et üleval on ruum broneeritud. Liigume ülakorrusele. Viisakalt korraldatud üritust juhatab triiksärgi ja vestiga Argo Zirkel. Osalejaid ootavad snäkivaagnad ja veeklaasid. Facebookis on üritus kuulutatud alkoholivabaks. Kui välja arvata Soome Odinite esindajad, möödub koosolek rangelt alkoholivabalt. Nemadki piirduvad seekord ühe õllega.

Seltskonna mõtteline liider, telesaates „Radar“ sõdalaste eesmärke valgustanud Indrek Olm hilineb. Nagu hiljem selgub, satub ta sadamas tolli teravdatud tähelepanu alla. „Kohvitopse pildistati ja lapse mähkmed otsiti ka läbi,“ tõdeb Olm hiljem.

„Kuulsin, et kuskil oli relvade asemel politseile rakulkad kätte antud,“ räägivad kokkutulnud omavahel.

Kuni Olmi saabumiseni juhatavad vägesid Valdo Kendla ja Zirkel, kellest viimane jagab välja liikmeks astumise avaldused ning pastapliiatsid. Asume naabriga hoolega avaldust täitma. Mõtlen, kas ja kuidas peaks oma andmeid andma. Odini liikmeks astumine südames kuidagi ei kutsu.

Korraldajad rõhutavad, et liikmeks astumine ei taga kohe liikmelisust. Esitatud andmete põhjal teostatakse taustakontroll. Taustakontroll seisneb nimede kontrollimises läbi otsingumootorite. Liikmelisuse välistab näiteks kriminaalkaristus. Huvitav, kas Ekspressi ajakirjanik läbib valikusõela?

Küsimustega koosolijad ei koonerda – nad on otsekohesed ja kriitilisesed. Küsimusi tuleb alates embleemidest kuni organisatsiooni logistikani. „Olete te registreerinud ennast MTÜ-na?“ Selgub, et on. Härra minust paar kohta eemal tunneb muret asjaolu üle, kuhu teatada, kui nähakse korrarikkumist. „Tekivad linnaosa staapide juhid, kelle numbrid kindlasti välja jagatakse.“

Zirkel ja Kendla rõhutavad, et tegu ei ole rassistidega. Üliõpilased ja turistid on normaalne nähtus – Odini sõdurid on vastu massiimmigratsioonile. „Meiega on ühendust võtnud Iraagi pere, kellest isa räägib eesti keelt ja lapsed käivad eesti koolis ja neile ei antud asüüli? Mis riik see on?“ küsib Kendla.

Nahktagisid kaunistavate organisatsiooni embleemide kohta kehtivad kindlad reeglid. Koosolekul olijate vahel lastakse ringi käima „Solderies of Odin“ ja „Estonia“ embleemid. Samuti Eesti ja Soome lipuvärvidest kokku pandud viikingikiivri märk. Selle saavad jope peale soetada kõik organisatsiooni toetavad liikmed. Täisliikmed saavad hankida veel eraldi märgi tähekombinatsiooniga S.O.O. „Kui keegi peaks meie nime all korda rikkuma, saame selle isiku kohe kindlaks teha.“.

Ajal, kui imetlen organisatsiooni märke, jõuavad kohale tolliga hädas olnud Olm ja Facebookis Isa Rantsi nime all tegutsev mees. Olm, kes on Odinite Eesti-poolne vedaja, on asjadega paremini kursis ja tõeline küsimustevoor võib alata.

Isa Rants läheneb küsimustele veidi emotsionaalsemalt ning tõdeb, et Saksamaa ja Rootsi ei ole tema arvates enam riigid. Jutu käigus lubatakse korralikku kodulehte, foorumit ja venekeelsetele liitujatele tõlget.

Facebooki grupiga liitujad, kes on venekeelse elanikkonna vastased, on Olmi sõnul grupist kiirelt eemaldatud. Venelastele „molli“ andmist ei tolereerita. „Siin tuleb olla ühise eesmärgi nimel väljas. Ma julgen öelda, et me oleme integratsiooniküsimustes ära teinud rohkem, kui Eesti riik kogu taasiseseisvumise ajal!“.

Sõdalasi huvitab, et kas patrullima hakatakse ainult pagulaste vastu? „Ei kõigi kuritegude vastu, ükskõik, kas selle paneb toime eestlane, inglane või venelane.“

Olm selgitab hiljem, et otsene vajadus patrullida Eestis hetkel puudub, aga valmisolek on oluline.

Tõdemuse peale, et Kohtla-Järvel on probleeme narkomaanidega, ütleb Olm, et politsei tööd nemad tegema ei hakka. Üllatun, kui kuulen, et tegelikult on pagulased juba kohal. „Kes arvab, et ei ole, sellel soovitan minna Koplisse,“ sõnab Olm. „Jõgeval asuv Vägeva pagulaskeskus öeldakse olevat pooleli, tegelikult elatakse seal juba sees. Kinnitamata andmetel on ka Saaremaal pagulasi.“

Odinitest loodud meediakuvand on organisatsiooni juhtkonna arvates niikuinii sopane ja aina hullemaks läheb. Kõvasti hõigatakse välja tõdemus, et Eesti Päevalehe ja Delfi näol on tegu „kuradi Anveltide sotsialistliku lehega“, mida toetab EKRE meeleavaldustel kohal käinu arvamus: „Meedias pööratakse kogu räägitud jutt täiesti teistpidi.“

Isa Rants palub liikmetel olla arvutites ettevaatlik, sest nii mõnigi arvuti on hakanud kummaliselt käituma. „Lihtsalt hoiatan – meie ajame õiget asja, meil pole midagi varjata. Aga kõik on suured inimesed, eks igaüks teab, kui kahtlast äri keegi seal ajab.“

Isa Rants räägib, et lisas liikmeks Scoutspataljonis teeniva sõbra, kellele juba järgmisel päeval Eesti Päevalehest helistati ja päriti sellise käigu üle aru.

Muide, Odinite väljahõigatud pressišeff Peeter Võsa koosolekule ei ilmu ja nipid meediakuvandi parandamiseks jäävad sõdalastel paraku saamata.

Kohalolnuid huvitab Soome Odinite esindajate kogemus. Kemist alguse saanud Soome Odinid on palumise peale aidanud koolilapsi koolist koju ja julgestanud tüdrukuid. Tihti palumise peale. Koos soomlastega patrullisid viimati Helsingis ka eestlased. Seejuures tehti Olmi sõnul edukat koostööd Soome politseiga. Soome esindaja sõnul on vastukaja olnud ülimalt positiivne – rahvas sai aru, et tegemist ei ole lihtsalt natsidega.

Kohalolnud tunnevad huvi, kas koostöö venemeelseks nimetatud organisatsiooniga PEGIDA oleks võimalik? Olm arvab, et on küll.

Neile, kel töökoht Kaitseväes või riigiametites või kes on abipolitseinikud, soovitatakse tööandjaga konsulteerida – kõigile ei pruugi Odinitesse kuulumine sobida. Üks Kaitseliitlane minu kõrvalt jätabki avalduse täitmata – Kaitseliidule selline asi ei meeldivat. Voldin oma avalduse kokku ja pistan taskusse.

Olmi sõnul on eduka liitumise esimene proovikivi RÜE meeleavaldus . „Kes vähegi tahab liituda, tulge kohale!“. Enese näitamine on oluline, mida rohkem seda uhkem. Väljakuulutatud suitsupausi ajal selgitab Zirk, et „kellel rohkem küsimusi pole, võivad lahkuda.“ Küsimusi nagu oleks, aga lahkun siiski. Lahkun teadmisega, et ollakse valmis, aga tundega, et ei saa päris hästi aru milleks.