Korb pole ainus. Enamik Eesti venelasi ongi NATO vastu
NATO-vastasuse tõttu eile riigihalduse ministri kohalt tagasi astunud Mihhail Korb (Keskerakond) pole harukordne tegelane. Suurele osale siin elavatest venelastest ei meeldigi NATO.
Nad ei usalda seda sõjalist liitu, ütleb küsitlus „Avalik arvamus ja riigikaitse“. Kaitseministeeriumi tellib seda uuringut kaks korda aastas.
Värskeim, mullu oktoobris korraldatud küsitlus näitas, et eestlastest pooldab NATOsse kuulumist 89 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid 31 protsenti.
Uuringu teinud Turu-uuringute AS märkis, et „eriti suur on vahe NATO usaldusväärsuses, mida eestlastest usaldab 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga ainult 22 protsenti.“
Seejuures on NATO usaldusväärsus siinsete venelaste seas aasta aastalt pidevalt kukkunud – veel 2013. aasta sügisel oli sama näitaja nende silmis 44 protsenti.
Kui eestikeelsete vastajate jaoks oli mullu sügisel selgelt Eestile kõige olulisem julgeolekugarantii NATOsse kuulumine (seda arvas 72 protsenti vastanutest), siis venekeelsete vastajatest uskus sellesse vaid 25 protsenti.
Alates 2014. aastast, mil Venemaa vallutas Krimmi poolsaare ja Eestisse hakkasid saabuma liitlasväed, sisaldab uuring ka küsimust suhtumise kohta nende siinviibimisse. Sellega oli rahul 68 protsenti elanikkonnast, ent jällegi ilmnes tohutu lõhe keele ja rahvuse pinnal. Eestlastest pooldas liitlaste siinolekut lausa 86 protsenti vastajatest, venekeelsetest vastajatest aga ainult 28 protsenti. 35 protsenti venelastest (ehk sisuliselt iga kolmas vastaja) oli aga kindlalt nende siinviibimise vastu.
Venekeelsete elanike seas on kõvasti kukkunud ka Eesti enda sõjaväe usaldusväärsus. Kaitseväge peab usaldusväärseks 45 protsenti venekeelsetest vastajatest. „Pärast Eesti liitumist NATOga ei olegi kaitseväe usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas nii madal olnud,“ ütleb uuring.
Korb ütles üleeile Haapsalus toimunud venekeelsel kohtumisel veteranidega: „Mina… võib-olla ütlen eestlaste vaatevinklist ebameeldiva fraasi, mina pole NATO liikmesuse poolt.“
Pärast selle lause ilmumist ajalehes Lääne Elu kulus vaid loetud tunnid, et ta tagasi astuks. Korb, aga ka tema kodupartei Keskerakond ja peaminister Jüri Ratas sattusid kohe massiivse surve alla.
Mihhail Korbil oli kahtlemata õigus väljendada oma arvamust kodaniku ja selle eest tasub teda kiita. Keskerakonna ministrile oli aga selline avaldus praeguses poliitilises olukorras sobimatu ja koalitsioonikaaslastele ning tõenäoliselt enamikule rahvast vastuvõetamatu.
