Artikkel ilmus "Eesti parimad ettevõtted 2016" erinumbris. Kohila Vineer kuulutati Aasta välisinvestoriks.

Aastal 2011. otsustas Läti suurtootja Latvijas Finieris pankrotipesast ära osta Kohilas asuva vineeritehase. Tänaseks on sellesse tehtud 80 miljoni euro eest investeeringuid ning viimane neist tähendas, et Kohilas väärindatakse toode nüüd lõpuni. Siin hakati tootma kasevineeri, mida kasutatakse nii ehituses, laevades, lennukites, mööblitööstuses kui ka mujal.

„2012. aastal tehti siia esimene 20miljoniline investeering ning me hakkasime tootma märgspooni. Seda viisime siis Läti tehasesse, kus valmistati lõpptooteid. Sel aastal tõusime kontsernis vineeritehaste sekka. Järgmisest aastast alates töötame juba täisjõul,“ ütleb tehase juht Väiko Dorbek.

Kiire arengu võimaldab tehase verivärske laiendus, millega lisandus ligi 18 000 ruutmeetrit suletud netopinda. Kokku on Kohila tehases ruumi nüüd umbes 30 000 ruutmeetrit.

Veel aasta tagasi oli tänase uue hoone asemel tühi plats. Nüüd on siin tõenäoliselt Euroopa moodsaima sisustusega vineeritehas. Teine arendusetapp läks maksma veel ligi 60 miljonit eurot, millest ligi poole moodustavad uued tipptasemel seadmed.

„Inimesed käivad ja ütlevad, et see on uskumatu lugu. Eks see olegi väike ime, kuidas me siin tegutsesime. Pidime projekteerima, ehitama, masinaid paigaldama ja töötajaid koolitama samal ajal. Me oleme sellega väga edukalt hakkama saanud. Viimase kaheksa kuuga oleme tööle võtnud 160 inimest,“ toob Dorbek välja.

Foto: Karin Kaljuläte

Need inimesed on leitud Raplamaalt – veel üks väiksemat sorti ime. Põhimõtteliselt võib töötajad jagada kaheks. Osa inimestest koolitatakse välja kohapeal. Tehnilisematele töökohtadele oodatakse juba eelneva kogemusega spetsialiste.

Nende leidmine on keerulisem, kuid siiani on kenasti hakkama saadud. Iga nädal võtab ettevõte tööle kuni kümme inimest ning oktoobrikuuga loodetakse töötajaskonna komplekteerimisega ühele poole saada.

„Töötajate osas tiheneb konkurents kindlasti, aga samas on selles osas konkurent ka lähedale tekkiv burgeriputka,“ märgib Dorbek.

Kohila vineeritehas on viie aastaga sisuliselt nullist üles ehitatud.

„Meil ei ole võtta koolitatud tööjõudu, peame seda ise siin välja õpetama. See on suur pingutus, kui soovime jõuda plaanitud 45 000kuupmeetrise aastase toodangumahuni. Me õpetame neile kontserni ning ettevõtte väärtusi ja keerulisi tehnoloogilisi protsesse ning seda lühikese aja jooksul ja paljudele korraga. Selles mõttes oleme roheline tehas.“

Latvijas Finierisel oli mitu põhjust Eestisse tulla. 80 miljoni eurost investeeringut ei tehta kergekäeliselt. Eestil ja Kohilal oli, mida pakkuda.

Esiteks taristu. Tehast ei tulnud ehitada põllule. Esmavajalik vesi ja elekter olid olemas. Vana tehase asetus võimaldas seda edasi arendada Euroopa mõistes suureks ja innovaatiliseks.

Kohila Vineeri emafirmal on väga huvitav taust. 1992. aastal said erastamise käigus firma aktsionärideks 400 töötajat, kes on omanikud tänaseni. Dorbek nimetab seda rahvaettevõtteks.

Dorbek märgib sedagi, et Eestis on väga hästi korraldatud metsandus. „RMK on teinud väga head tööd. Meil on erametsaomanike liidud ehk me ei pea läbi rääkima sadade metsaomanikega eraldi. Selline struktuurne korrastatus on kahtlemata eelis. Leedus on näiteks lood hoopis keerulisemad. Materjali voogu on raske tagada,“ kirjeldab ta.

Tähtis on ka see, et Eestis jätkub piisavalt kasemetsa, et siin julgelt tegutseda. Kohila Vineer saab kogu oma toormaterjali Eestist.

„Meil on väga hea koostöö ja pikaajalised lepingud, mis tagavad kõigile osapooltele meelerahu,“ ütleb Dorbek.

Latvijas Finieris on Euroopas turuosalt teine tegija UPM-Kymmene järel. Kontsernil on tootmisettevõtted kõigis kolmes Balti riigis. Lätis on vineeritehaseid kolm, neist suurimas töötab üle 800 inimese. Eelmisel aastal osteti tehas ka Soomes, Sastamalas. Lisaks on firmal müügiettevõtteid üle terve maailma, isegi Aafrikas ja Okeaanias.

Latvijas Finierise üks eeliseid on see, et nad panevad suurt rõhku vineeri kui toote arendamisele ning teevad seda koostöös klientidega.

Kohila Vineeri emafirmal on väga huvitav taust. 1992. aastal said erastamise käigus firma aktsionärideks 400 töötajat, kes on omanikud tänaseni. Dorbek nimetab seda rahvaettevõtteks.

„See kõik saab hästi toimida, kui ettevõtte juhtkond hindab pehmeid väärtusi. Kui Kohila tehas osteti, siis toodi siia neli bussitäit aktsionäre. Oli ka juba päris vanu inimesi. Nad tulid vaatama, mida nad siis õigupoolest ka ostsid. See, et on suudetud säilitada selline aktsionäride arv, on suur väärtus. Ei ole püütud jõuga asju ajada,“ selgitab Dorbek.

Ta lisab, et see tähendab ka pikaajalisi investeeringuid. Ettevõttes ei toimu pidevat kapitali lisamist ja välja võtmist. Väärtustatakse pikaajalist arengut ning tõmblemist ei ole.

Latvijas Finierise kontsern mõtleb ja käitub keskkonnasäästlikult. Juba aastaid on lähtutud põhimõttest, et tootmishooned peavad olema loodussõbralikult tehtud. Ka Kohila tehase uus osa rajati selles vaimus – ehitati täielikult liimpuidust. Kontsern paneb rõhku ka töötajasõbralikkusele.

Teistmoodi mõtlemist näitab veel seegi, et uues tootmishoones on ventilatsioonisüsteem, mis vahetab tehasesisese õhu välja kaks korda tunnis.

Et metsa ka peale kasvaks, on Latvijas Finie-risel oma nn kaseprogramm. Ettevõte kasvatab oma istandustes seemnetest kaseistikuid. See tegevus laieneb iga aastaga. Kõik kontserni tehased mitte ainult ei kasuta puitu, vaid ka kasvatavad seda.

„Kontsernil on metsaistutusüksus. Meilgi toimuvad siin metsaistutuspäevad, kuhu kaasame nii kooliõpilasi kui ka erametsaomanikke. Osaleb näiteks Kohila kool. Selle kaudu saame lastele ka meie kontserni väärtusi tutvustada,“ räägib Dorbek.

Eestis tegutsevad täna kaks selle ala Euroopa suurtegijat – UPM-Kymmene ja Latvijas Finieris. Suvel teatas siia kolimise plaanist ja ligi 200 töötaja palkamisest ka Euroopa kolmas ehk Metsä kontsern oma Metsä Woodi haruga. Väiko Dorbek näeb, et Eesti vineerikompetents kasvab veelgi ning Eesti väiksust arvestades võime me end selles valdkonnas varsti julgelt pidada maailma liidriks.

Kohila Vineer võib juba täna olla Euroopa moodsaim vineeritehas. Tehases on kasutusel hulk tehnoloogilisi uuendusi, näiteks iseliikuvad tõstukid, mis materjali tööpingile toovad, kui operaator tellimuse esitab.

Täna on Kohila tehasel uus Läti omanik. Kuid ka tehase eelkäijad on olnud silmapaistvad. 1870. aastal käivitas Tallinnas vineeri- ja spoonitootmise kuulus Lutheri perekond. Sõja ajal pommitati tehas maatasa, kuid see ehitati uuesti üles.

Taasiseseisvumise järel töötas Tallinna tehas eri nimede all ning pärast erastamist sai temast Baltic Panel Group. Selle omanikud otsustasidki tootmise Tallinnast Kohilasse kolida, kuid lõpetasid paraku 2008. aastal pankrotiga. Kolm aastat hiljem haaras ohjad Latvijas Finieris.