Kell on 9 hommikul. Al-Kuwaydis on 45 kraadi sooja ja temperatuur tõuseb jätkuvalt, kuid inimesed väljas juba toimetavad. Hulk prügikorjajaid töötab agaralt rannikuäärse maantee ääres, kehad üleni päikse eest kaetud. Linna arvukate kaubakeskuste ees unelevad konditsioneeri lähedusse hoidvad uksehoidjad, samal ajal kössitavad oma jäätisekioskide juures kaks valgete mütsidega meest.

Teistel linna elanikel on rohkem vedanud. Nad võivad õue minemist täielikult vältida, peitudes põrgukuumuse eest kaubanduskeskustesse, autodesse ja kontorihoonetesse, kus õhusoojust arktilisena hoitakse.

Kuveidi kliima on juba aastaid pidevalt tõusnud. Suvekuudel kerkib temperatuur selles Pärsia lahe riigis tihti 50 kraadini ja möödunud aastal pälviti sünge auhind selle eest, et ollakse maakera kuum paik, kus õhusoojus jõudis rabavalt kõrge 54 pügalani.

Kuigi pealinnas tehakse plaane kliimamuutuste ja suureneva kuumusega toimetulekuks, on üha murelikumad need linna elanikud, kes ei saa endale siseruumidesse varjumist lubada. Küsimused, kuidas vee ja naftavarude vähenedes sedavõrd energiaintensiivses linnas ellu jääda, aina kuhjuvad.

Ligi 70% Kuveidi elanikkonnast koosneb võõrtöölistest, kellest paljud mehitavad pea lõputute kontorhoonete ja kaubakeskuste ehitustöid terves riigis. Kuigi tööseadused keelavad nüüdsest väljas töötamise kella 12st kuni 16ni, nähakse sellest hoolimata paljusid päeva kuumimate tundi ajal õues rügamas.

Hiljutise külaskäigu ajal oli Guardian tunnistajaks olukorrale, kus Kuveidi rahvuvahelise lennujaama lähedal asuval ehitusel töötas kümneid töölisi, kuigi kell oli ammu 12 läbi ja väljas 47 kraadi sooja. Mõned neist püüdsid tellingutel kõõludes kerkiva hoone skeletilt varju leida, samal ajal jahutasid teised end veepudelist suuri sõõme rüübates. Loo iroonia peitub selles, et töölised paigaldasid parajasti kliimaseadmeid.

Ühe objektil tegutseva firma anonüümseks jääda sooviv töödejuhataja kommenteeris olukorda: “Siin Kuveidis või üldse Pärsia lahe riikides üldse võite märgata, et enamik töölistest pole kohalikud. Nad tulevad siia Egiptusest, Indiast või Bangladeshist.”

USA keskkonnaameti andmed näitavad, et aastatel 2010-2035 tõuseb Kuveidi keskmine temperatuur 1,6% võrra 28,7 kraadini.

Ta selgitas, et paljude raskemate tööde jaoks võetakse alltöövõtja, lubades ettevõtetes eirata seadusi, mis peaks töötajaid kuumuse eest kaitsma.

Kui töölised keelduvad sellistest tingimustes töötamast, “jäetakse nad rahast ilma ja sunnitakse tagasi koduriiki pöörduma,” ütles ta. Ta lisas, et pole kunagi näinud riiklikku tööinspektsiooni töötingimusi uurimas - ametnike jaoks olla oluline probleem vaid tööliste elamisload.

Olud väljas töötavate meeste ja naiste jaoks halvenevad tõenäoliselt veelgi: USA keskkonnaameti andmed näitavad, et aastatel 2010-2035 tõuseb Kuveidi keskmine temperatuur 1,6% võrra 28,7 kraadini. See muudab suvised temperatuurid rammestavalt kuumaks ja kasvatab veelgi tolmutormide hulka, mis juba niigi Al-Kuwayti ja teisi kohti vaevavad.

“Jah, oleme surve all,” ütleb Kuveidi keskkonnaameti kliimamuutuste osakonna juht Shareef al-Khayat. “Seda mitte ainult kasvavate temperatuuride, vaid ka meretaseme kerkimise tõttu - nõudlusega elektri ja vee osas on samuti tulevikus raskem toime tulla.”

Tema kolleeg Sameera al-Kandari naljatab: “Kuid me oleme valmis - meil on igalpool kliimaseaded!”

Üks Al-Kuwayti peamiseid muresid võitluses kliimamuutuste mõju vastu on nafta jätkuvalt keskne roll linnamaastiku kujundamisel: väärtusliku maavara avastamisest ei saanud pärast 1938. aastat mitte ainult rahvusliku uhkuse sümbolit ja tohutut jõukuse allikat, vaid kujundas maast madalast ka kaasaegse Al-Kuwayti väljanägemise.

1952. aasta Al-Kuwayti üldplaan ammutas ideid briti linnaplaneerijatelt - näiteks Ebenezer Howardi aedlinna liikumisest -, et linn täielikult ümber kujundada. Selle käigus lammutati tihedalt paigutatud savitellistest hooned, mis sobisid kohaliku ilmastikuga ja millest koosnes varasem vanalinn, et asendada need läänelikuma arusaamaga sellest, milline üks linnakeskkond peaks välja nägema.

Lõpuks läbis Kuwait City radikaalse muutumise, minnes üle süsteemile, kus odava kütusega sõitvad autod pidid pea kõikide igapäevaste toimetuste nimel keerukas maanteede labürindis navigeerima.

ILUS VAADATA, KALLIS PIDADA: Klaasist pilvelõhkujad on Kuveidis väga energiakulukad.  Foto: Shutterstock

“Planeerijad, kes tulid (20. sajandi keskel), planeerisid lähtuvalt maanteedest ja asusid seejärel tühimikke täitma,” selgitab AGi Architectsi juht Dr Nasser B Abulhasan, kelle firma püüab praegu Kuveidis säästvat ehitust au sisse viia. “Kahjuks vaadatakse säästlikkusele selles regioonis piiratult.”

Praktikas tähendab see Abdulhasani sõnul “klaasist hoonete katustel päikesepaneelide kasutamist, et teenindada kliimaseadmeid. Kuid miks on mul üleni klaasist hoone, kui selle jahutamiseks kulub rohkem energiat?”

Kuidas selline energia järele jagunev linn toime tuleb, kui ressursside nagu nafta ja vee kättesaadavus raskeneb? Kuveidi teadusuuringute keskuse teadlane Dr Mohammed al-Rashid ennustab, et 2030. aastaks kulub 30% Kuveidis toodetavast naftast elektriks ja vee tootmiseks.

Kuigi Kuveidil on teiseks kõige suurem veereserv Pärsia lahe koostöökogus jätkuks riigile vett praeguse tarbimise juures vaid üheksaks päevaks.

Umbes 99% riigi mageveest saadakse magestamisest, mis on hetkel puhtalt naftast sõltuv energiakulukas protsess. Kõrbemaanteede ääres tolmusel maastikul hakkavad silma kaetud veehoidlad, sinivalgetriibulised nagu kompvekid- need on ülivajalikud regioonis, mille veetarbimine on maailma kõrgeim. Ja ometi on just siin vee kasutamine valitsuse poolt vägagi subsideeritud: keskmine tarbija maksab 1000 galloni (3780 liitrit) vee eest ainult veidi üle 2,2 euro. Selle koguse vee tegelik hind on aga 28 eurot.

Kuigi Kuveidil on teiseks kõige suurem veereserv Pärsia lahe koostöökogus - sinna kuuluvad Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Saudi Araabia, Omaan, Kuveit, Katar -, jätkuks riigile vett praeguse tarbimise juures vaid üheksaks päevaks. Säästvama tarbimise korral jätkuks aga 50ks, ütleb al-Rashid. Siiski on selge, et maailmas, mis õpib elama naftata, liigub Kuveit eksistentsiaalse kriisi suunas.

Ühe lahendusena pakub AGi ümbermõtlemist ses osas, kuidas uusi hooneid luuakse, pakkudes välja alternatiivi senistele klaasehitistele, mis on kliimaseadmetest pidevas sõltuvuses. Ettevõtte loodud ehitised on mõeldud kasutama vähem energiat ning on enamasti inspireeritud Pärsia traditsioonilistest loomuliku ventilatsiooniga hoonetest, mis saviga kaetud ja mille aknad päikesest eemale suunatud.

Al-Kandari keskkonnaametist selgitab, et neli miljardit dollarit maksva keskkonnasõbraliku “targa linna” ehitus algab Kuveidis 2019.aastal. “See tähendab tehnoloogia abil elu lihtsamaks muutmist. Linnas hakatakse transpordiks kasutama busse, mitte autosid. Rohkem saab olema kohti jalutamiseks ja sensori abil jälgitakse veetarbimist. Kliimaseadmete kasutamist asutakse haldama kvartali, mitte hoone põhiselt.

25 000 - 40 000 leibkonda mahutava projekti teostab Lõuna-Korea ehitusfirmade konsortsium.

© Guardian News & Media