Murrang kooseluseaduses: samasoolistel paaridel pole lapsendamiseks rakendusakte enam vaja, lünki täidab kohus
Tallinna Halduskohtu kohtunik Kadriann Ikkonen tegi kaks nädalat tagasi ajalugu.
Ta tungis seadusandja mängumaale ja tegi ära selle, mida riigikogu pole suutnud enam kui aasta jooksul. Kui rahvasaadikud rakendusakte vastu võtta ei suuda, peab olukorra lahendama kohtuvõim, otsustati. Esimene sammuke on nüüd tehtud. See puudutab samasooliste paaride adopteeritud lapsi.
Ikkoneni otsuses seisab, et siseministeerium peab rahvastikuregistrisse lapse vanemateks märkima kaks naist, sest "lapsendajal on oma lapsendatud lapse suhtes samad õigused, nagu lapsevanemal oma bioloogilise lapse suhtes.“
Lisaks peab siseministeerium kahe emaga paarile maksma 1695 eurot.
Ühe põhjendusena tõi kohtunik välja, et kooseluseaduse rakendusaktidega venitatakse ja pole teada, millal need vastu võetakse. Keskerakondlase Jaanus Karilaiu sõnul lõhestavad kooseluseaduse rakendamise aktid ühiskonda ja sellepärast neid vastu ei tahetagi võtta.
"Kooseluseadus juba ise lõhestas ühiskonda."
Aga seadusandja lünki on asunud täitma kohtunikud.
Tallinna lähistel elavad Tiina ja Ave (nimed muudetud) on kahe lapse emad (loe Ekspressi lugu siit). Ave tõi ilmale poja, Tiina tütre. Just laste pärast registreerisid nad kooselu eelmise aasta algul, pea kohe, kui seadus vastu võeti. Kohe asusid nad ka mõlemat last adopteerima. Kui midagi peaks ühe vanemaga juhtuma, oleks lapsed kaitstud.
Lapsendamine käis nagu iga paari puhul: visiit sotsiaaltöötaja juurde, virnade viisi ankeete ja küsimustikke, koduvisiit, käik psühhiaatri juurde. Ja lõpuks kohtukutse.
Kaks ja pool kuud hiljem ulatas Harju Maakohtu kohtunik Kaire Pullerits Avele ja Tiinale ühe paberi. Sellest sai nende elu tähtsaim dokument, sest lõpuks oli kusagil mustvalgelt kirjas – lapsed on lapsendatud.
Õnne varjutas siiski lause: rahvastikuregistrisse võib muutunud perekonnaseisu märkida alles siis, kui riigikogu ka rakendusaktid vastu võtab.
Nii et riigi silmis, rahvastikuregistri järgi, olid Ave ja Tiina ikka veel üksikvanemad. Samuti juhtus veel kolme paariga. Kohtunikud olid päris alguses veel ettevaatlikud, ei teadnud, kuidas asjad kujunema hakkavad.
Järgmistele paaridele enam rakendusaktide kohta siiski lisalauset ei kirjutatud. Ilmselt muututi julgemaks. Nähti, et asi toimib. Kirjutati lihtsalt, et lapsed on lapsendatud ja kõik.
Aga rahvastikuregistrisse samasooliste paaride lapsendatud lapsi ei märgitud.
Üks põhjustest oli, et registris on ette nähtud lahtrid vaid "emale" ja "isale". Kahte ema pole võimalik märkida. Selleks puudub vastav aknake. Kohtunik Ikkonen ei pidanud seda piisavaks põhjenduseks. "Kui register ei võimalda kahte "ema" kannet, siis tuleb teha kaebaja suhtes "isa" kanne," otsustas ta.
Ave hingab kergendatult. Võitlus on lõpuks läbi ja rohkem nende pere kohtust abi otsima ei lähe. Ta ütleb, et mingil määral on see kohtuotsus märgiks, et riik aktsepteerib tema lapsi. Ja läbi laste ka perekonda.
Üllataval kombel sündis viimastel nädalatel rahvastikuregistris veel huvitavaid asju. Samasoolised paarid avastasid ükshaaval, et nende lapsendatud lapsed ilmuvad registrisse. Vups ja vups. Õnn saabus peredesse üle öö.
Registrit haldab siseministeerium. Rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles Ekspressile, et otsus lapsendatud lapsed ametlikult kirja panna, tuli pärast pikka analüüsi ja arutlusi. Ta ütleb, et nad said "poliitilise toetuse".
Pealegi ei olnud rakendusakte tema sõnul vajagi selleks vastu võtta, sest perekonnaseaduses räägitakse lapsendamisest vanema ja lapse mõistetega. Sugu pole määrav.
Sedasi lapsendatud lapsi on kümmekond.
Miks tehti kanded sisse just nüüd, jääb selgusetuks. Osaliselt võis ajendiks olla Ave ja Tiina kohtuasi. Sellega pandi paika uued reeglid.
Aga need reeglid panevad kulme kergitama kooseluseaduse vastastel.
„On näha, et väga imepisike, aga hästi organiseerunud grupp Eesti ühiskonnas leiab kõikjalt väikseid tagauksi, mille kaudu sisse tulla ja ühiskonna väärtushinnanguid ümber mõtestada ja oma hoiakut peale suruda," ütles Karilaid murelikult.
Kohtuotsus pole veel jõustunud, sest siseministeeriumil on 30 päeva aega otsus edasi kaevata. Edasi aga ilmselt ei kaevata, sest ministeerium on registrisse kande juba ära teinud. Aga miski pole kindel, sest Karilaid lubab Ekspressile, et toob debati riigikokku kiiremas korras tagasi.
„Ei ole loomulik, et kohtud hakkavad tegema parlamendi eest valikuid,“ ütles ta. Pealegi on Karilaiu sõnul ühiskonnas pidamata debatt, kas lapsel peab olema ema ja isa või võib olla ka ema-ema ja isa-isa.
Tallinna Halduskohtu esimees Kristjan Siigur ei lase end kriitikast kõigutada.
Ta ütleb, et seadusandja tegevus on olnud lünklik.
Kohtu ülesanne on aga kaitsta isikute õigusi ja tõlgendada norme seaduse ja põhiseadusega kooskõlas.
Pealegi on lahendatud vaid üks pisike murekoht. Rakendusaktid peaks Siiguri sõnul ikkagi vastu võtma. Lahendamata kohti on veel palju.
Näiteks on registris koosellunud vanemad märgitud vallalistena. Notaritel pole võimalik kontrollida, kas inimene on kooselus. Seetõttu võib igaüks kooselluda nii paljude inimestega kui soovib. Kooselu ei saa lahutada erimeelsuste tõttu, ainult kahepoolselt.
Siigur rõhutab, et kohus soovis ära reguleerida "ühe konkreetse üksikjuhtumi", ei muud. Rahvastikuregistri pidaja võib selles kohtuotsuses esitatud seisukohtadest tulevikus juhinduda ka teiste asjade puhul, ent ei pruugi. "Kui ei juhindu, on tulevastes olukordades end ebaõiglaselt kohelduna tundvatel inimestel õigus oma asjaga uuesti kohtusse pöörduda."
Tiina ja Ave saavad nüüd aga mõlema lapse lasteaia järjekorda lisada, nende terviselugu vaadata, nendega mureta reisida.
Nüüd ongi nad nagu päris pere.
