Maicel Uibo sise-MMi pronksmedal on ülikõva saavutus. Eriti arvestades minevikku – kolm eelmist tiitlivõistlust ebaõnnestusid täielikult. Suurvõistlustel on igal kevadel Ameerikas lootustandvaid tulemusi näidanud Uibo oma ära teinud vaid korra – 2015. aasta Pekingi MMil tuli 8245 punkti ja 10. koht.

Birminghami seitsmevõistlus polnud mingi nali. Eelmise aasta Londoni MMi seitsmest paremast olid kohal koguni viis meest, puudu vaid Janek Õiglane ja Rico Freimuth. Londonis viiendaks jäänud kanadalane Warner andis maailmameister Mayerile kõva lahingu. Uibo omakorda alistas lõpualal pronksiduellis suvel Õiglase ees pronksi võtnud sakslase Kazmireki.

Uibo kogutud 6265 punkti on kõva tulemus. Kümnevõistluse mõõtkavas vastab sellele umbes 8500 punkti, millega võib suvistel tiitlivõistlustel medalile pretendeerida. Boonusena on Uibo alles teine sise-MMi medali võitnud eestlane pärast kaks hõbedat pälvinud Erki Noolt.

Kuidas edasi? Lähiajalugu annab ette kolm võimalikku arengusuunda. Andku Indrek Kaseorg ja Andres Raja andeks, aga Eestil on taasiseseisvusajal olnud kolm potentsiaalilt maailma kõrgkonkurentsi kuuluvat mitmevõistlejat.

Erki Nool kerkis tippu 1995. aastal Götzise võistluse võidu ja võimsa 8575 punktiga. See juhtus sportlase kohta suhteliselt hilja, mõned päevad enne oma 25. sünnipäeva. Uibo sai 25 detsembris 2017. Edasine on teada – Nool jäi maailma absoluutsesse tippu 8 hooajaks, tuli olümpiavõitjaks, sai tiitlivõistlustelt 9 medalit ja on arvestatav kandidaat Eesti kõigi aegade parima-populaarseima sportlase tiitlile.

Mikk Pahapill sai pärast pikki vigastustest rikutud aastaid kõik klappima samuti 25-aastaselt, tulles 2009 Torinos seitsmevõistluse Euroopa sisemeistriks uskumatu 6362 punktiga, mis tugeva kettaheitja ja odaviskajana tuntud mehe jaoks on samas suurusjärgus 8700 punktiga kümnevõistluses. Tulevik paistis helge. Sama aasta Berliini MMil läks Pahapill medalit võtma, aga sai kaugushüppes nulli. Edasi tulid tagasilöögid ja uued vigastused. Pahapill püüdis ja oli veel aastaid maailmas arvestatav tegija, aga isiklik rekord 8398 punkti ja tiitlivõistlustel parimaks jäänud 4. koht Barcelona EMil 2010 räägivad selgelt kasutamata jäänud potentsiaalist.

USAs õppides arvestatavaks mitmevõistlejaks saanud Kristjan Rahnus nähti potentsiaalset Erki Noole saavutuste kordajat või koguni ületajat. Ta jõudiski Euroopasse naastes peagi üle 8500 punkti, sai 2005. aasta Helsingi MMil. ning 2006. aasta Moskva sise-MMil 4. koha ning oli veel samal sügisel Göteborgi EMil esikümnes, kuid see oli kõik. Spordiga seotud ja mitteseotud probleemid võtsid võimust ning võimed jäidki avamata.

Nii Uibo kui ka Londoni MMi neljas mees Janek Õiglane on piisavalt võimekad, et maailma tippu jõuda, veelgi edasi areneda ja tiitlivõistlustel medaleid võita. Eelkäijad on kolm teed ette näidanud, loodame, et meestel on õnne ja sisu käia esimest, kauaks tippu viivat Erki Noole teed.