Viimases Ekspressi numbris kirjutasime suurest äritülist Mustika keskuse tegevjuhi ja omanike vahel, mis osalt ajendatud keskuses toimunud suurpõlengust 2009. aasta märtsis. Avaldasime esmakordselt ka tõsiasja, et te tegu polnud õnnetusega, vaid keskus süüdati.

Aastal 2009 möllas masu Eestis täiega. Kasvas töötus, eriti halvasti läks ehitus- ja kinnisvarasektoril. 5. märtsi peauudis aga ei puudutanud mitte järjekordseid pankrotte, vaid suurt tulekahju Tallinnas. Esimest korda Eestis läks põlema suur kaubanduskeskus, Mustika keskus Mustamäel.

Esialgu räägiti küll „süttimisest“, ent turvakaamerate salvestistelt on näha, kuidas põlenguhommikul kell 5.25 siseneb tumedasse riietatud mees keskusega külgnevasse varjualusesse, kus hoiti prügikonteinereid. Ta väljub sealt kell 5.29, kaheksa minutit hiljem lahvatavad varjualusest välja leegid.

Politsei tellitud tulekahjuekspertiis sedastab hiljem, et tulekahju algas just selles abiruumis olnud kolmest prügikonteinerist. Ekspert välistas, et kahjutuli võis alguse saada hooletust suitsetamisest või tuletikust. Või abiruumis juhuslikult viibinud kodututest.

Ekspertiisiaktis seisab, et kuna konteinerid polnud kergestisüttivast materjalist, ei olnud tulekahjuks „piisav väikese prahi põlemine konteinerite sees“. Põlengu allikaks oli „suhteliselt suure võimsusega süüteallikas (nt gaasipõleti) või täiendav põlevmaterjal“.

See tume kogu, kes käis põlenguhommikul Mustika keskuse abiruumi juures, pidi olema süütaja. Tuletõrje sai häire kell 5.45.

2011. aasta septembris otsustas politsei põlengu uurimise lõpetada. Süütaja nägu video­salvestistel ei õnnestunud tuvastada. Kas tegu oli juhusliku püromaaniga? Mõne endise „turuka“ kättemaksuga? Või millegi muuga? Eesti üks suuremaid põlenguid on tänini lahendamata.

Videokatkendid: PPA