Aapo Ilves: Jõulud kolmekesi
Paar tihast askeldas õunapuu küljes rippuvas söögimajas. Teiselt poolt jõge tõusis taevasse sinine ilutulestikurakett ning teeskles hetkeks, et on õide puhkev lill. Lindude minemapeletamiseks sellest piisas. Linna poolt kumises kohale üksik kirikukella löök.
“Jõulukell…” alustas mees laulukest ning pälvis oma paljale tuharale kerge tagantkäelaksu.
“Paluks minu katuse all jälkustega mitte tegeleda!” ütles naine. Tema madalal nurruval hääletoonil polnud lause sisuga eriti palju ühist. “Jõulud ei ole meie püha. Jõulud on lastele ja neile, kellel on lapsed. Või neile inimestele, kes kirikus käivad.”
Mees surus naise rinnanibud vastu jahedat aknaklaasi.
"Kurb. Mis meil siis on?"
"Meil oleme ainult meie ja armastus. Ja sinu naine."
"Ta jõuab varsti koju. Ma pean minema hakkama."
