Kuidas ehitada elektrikitarri
Pillimeister Kuldar Kalluste ütleb, et enne elektrikitarri ehitamist tuleb endale selgeks teha, millist pilli soovid teha. “Olen pille ehitanud juba kolmkümmend üks aastat, nüüd hakkan asjast aru saama,” ütleb Kuldar, kelle esimene õpetaja oli viiulimeister Aaro Altpere. Reegel on see, et iga järgmise pilli ehitamisel parandatakse eelmise puhul tehtud vigu. Nii saabki iga uus pill parem kui eelmine.
1. Materjal
Kitarri tüübist sõltub materjali valik. Fender Stratocasteri ja Telecasteri (täispuidust korpusega instrumendid) puhul valmistatakse pillikael vahtrapuust, kereks on parim lepp. Sobib ka saar, kuid see on kapriissem ning palju raskem kui lepp. Lepp on stabiilne materjal ja tal on head kõlaomadused. Kõige paremaks peab Kuldar eesti leppa. Eestist leiab 10–15 aastat vana kuivatatud leppa. Kuid puitu saab tellida ka välismaalt. Alpide mägivahtrat saab hankida USAst, kuigi sinna jõuab see tegelikult Euroopast. Pillimaterjal peab olema stabiilne – see ei tohi temperatuuri ja õhuniiskuse kõikudes “mängima” hakata, sest siis läheb kitarr häälest ära.
2. Puidu ettevalmisamine
Töötlemiseks tuleb puit täisnurka lõigata, nii et seda saab nurgikuga mõõta ja töölauale kinnitada. Pilli ehitamisel tuleb jälgida, et puusüü jookseks õigesti (radiaalselt, mis tähendab, et ristlõikes vaadatuna jookseb puusüü võimalikult sirgelt vertikaalsuunas), see vähendab puidu kooldumise võimalust hiljem.
Sõrmlaua (kitarrikaela pealmine osa) valmistamiseks kasutatakse samuti radiaalse lõikega eebeni- või roosipuud. Neid saab tellida kataloogi kaudu. Kuldarile meeldib roosipuu rohkem, sest see on elastsem kui eebenipuu.
3. Väljalõikamine
Kui korpuse väljalõikamiseks kasutatakse käsifreesi, siis kinnitatakse puidule vineerist šabloon, mille serva mööda frees jookseb. Välja võib lõigata ka käsisaega, kuid kalli puidu lõikamisel tehtud viga ei saa hiljem parandada.
Kaela toorikule freesitakse soon, millesse paigutatakse metallvarras, millega reguleeritakse kaela. Kaelale liimitakse sõrmlaud. Seejärel lõigatakse kael välja ning kinnitatakse sellele metallist krihvid (astmetraadid). Alles pärast nende paigaldamist töödeldakse kaela servad ja kitarrikaela alumine osa.
4. Osade ühendamine
Korpusele ja kaelale märgitakse telgjoon, mis peab pärast osade ühendamist täpselt kokku jooksma. Kitarri korpusesse freesitakse avad kaela ühendamiseks, helipeade, elektroonika ja nuppude jaoks. Seejärel ühendatakse kitarri kael ja korpus omavahel.
5. Lakkimine ja poleerimine
Kuldar kasutab lakkimiseks akrüül-autolakke. Tähtis on see, et lakikiht oleks hästi õhuke. Järgneb kitarri poleerimine.
6. Metallosade ja elektroonika paigaldamine
Kõige viimaseks pannakse külge metallosad, pingutid, alumine sadul, helipead, potentsiomeetrid, lüliti jms.
priit hõbemägi