Roald Dahl on norra päritolu, ehkki ta kasvas üles ja sai hariduse Inglismaal. Vanemate soovil ja varakult leseks jäänud ema pingutustega sai ta hea hariduse, kuigi paistis juba kooliajal silma leidlike tempude poolest, mis talle teinekord ihunuhtlusega lõppesid.

Teises maailmasõjas sai temast Kuninglike õhujõudude lendur. Kuid hädamaandumine kõrbes jättis tervisekahjustused, mille tõttu ta pidi mõne aja pärast lendamisest loobuma. Dahl oli siis alles kahekümne kuue aastane. Tema teenistus jätkus USAs, kus ta avaldas ka oma esimesed jutud, mille eest talle maksti, ning ta müüs isegi Walt Disneyle loo kääbustest, kes briti lendurite folklooris lennukites tehnilisi vigu tekitasid. Sõja ajal jätkas ta omapäraste kiiksuga juttude kirjutamist täiskasvanutele ning alates 1960. aastatest keskendus üha enam lastele kirjutamisele. Neist lugudest üks tuntumaid on “Charlie ja šokolaadivabrik”. Dahl elas Inglismaal mõnda aega kuulsa Cadbury šokolaadivabriku lähedal, raamatust tehti 2005. aastal film, mille režissöör oli Tim Burton ja peaosas Johnny Depp.

1975. aastal ilmus eesti keeles esimene Roald Dahli tõlkeraamat pealkirjaga “Musi mopsti”, Andres Ehini suurepärases tõlkes. Eestis oli toona mustale huumorile väga viljakas pinnas ning Dahl leidis kiiresti suure hulga austajaid. Ometi kulus seejärel ligi kakskümmend aastat, enne kui 1990ndate keskel ilmus Dahli romaan “Minu onu Oswald” – lugu seiklejast ja hedonistist, kellega juhtuvad kõige eriskummalisemad lood. Tänaseks on eesti keeles ilmunud üle kümne Dahli raamatu.

Värskes kogumikus “Külaline” on neli erootilise hõnguga jutustust. Kahe loo peategelane on juba tuntud onu Oswald, seelikukütt, kes satub naistega aina pikantsetesse olukordadesse. Aga nagu Dahli juttudes sageli juhtub, saab liigne enesekindlus karistada. Ühes loos püüab onu Oswald võrgutada salapäraseid daame, teises loos on tegu armuiha tekitava lõhna loomisega ning jutul on üsna sarnaseid motiive saksa kirjaniku Patrick Süskindi maailmakuulsa romaaniga “Parfüüm. Ühe mõrvari lugu” (ilmunud 1985, eesti keeles 1994). Lugu “Suur naistevahetus” avab mehe silmad oma abikaasa suhtes ning “Viimane vaatus” räägib üksikuks jäänud naise pentsikust kohtumisest kooliaegse sümpaatiaga. Soovitan soojalt: Dahli lugemine on teie vaimsele tervisele hea!

Priit Hõbemägi