Tulekul Peeter Vähi “kiiksuga” festival
“Klaaspärlimäng” on selgelt tajutava ning mõtlema paneva „kiiksuga“ nii muusikute kui esitatava muusika valiku poolest. Kui „kiiks“ oleks odav müüginipp, siis kuulaja loobuks mängus osalemast, reageerides kiire tüdimusega ja pettumusega. „Klaaspärlimängu“ kiiksul on tänaseks 10-aastane kõrgkvaliteedi märk minevikust, mis garanteerib kvaliteedi olevikus ning usalduse tulevikuks.
Niisiis „Klaaspärlimäng algab laupäeval 16.juulil Pärnus Rüütli ja Nikolai tänavate ristmikult löökpilliorkestri avatseremooniaga kell 19.00 , mis toob kuulajad Eliisabeti kirikusse või Endla teatrisse Süd-West Rundfunk Sümfooniaorkestri kontserdile - kavas Mozart ja Leoš Jana?ek(1854-1928), solist Piotr Anderszewski (klaver) ,dirigent Sylvain Camberling. Küsite nüüd , kus on lubatud „kiiks“ selles filharmoonilises akadeemilisuses. Võib-olla Anderszewski muljes kohtumisest oma kumiiri Svjatoslav Richteriga. Piotril õnnestus Richterile lehti pöörata kontserdil, kuna too keeldus pakutud lehekeerajast tütarlapsest, sest neiu tissid segavat tal süvenemast teksti. Aga võib-olla New York Times´i arvustus, kus Anderszewski saab nimeks Poola Punkar. Võib-olla on see hoopis Sylvain Cambreling, kes Mozarti ooperites kasutab süntesaatorit. „Kiiks“ võib-olla ka hoopis selles, et „kiiksu“ei ole, vaid on erakordselt kõrge akadeemiline tase.
Järgnev 18.juulil Pärnu Kontserdimajas, kus Pärnu Linnaorkestrit juhatab Kristjan (macho) Järvi on selgelt provokatiivne juba kontserdi sisuavava pealkirjaga „ America- North&South“ ja sisaldab esiettekandena Eestis Charles Colemani Fagotikontserdi ja Astor Piazzolla Bandoneonikontserdi. Solistideks Martin Kuuskmann (USA) ja Carel Kraayenhof (Holland), viimane neist Piazzolla enda poolt kõrgelt tunnustatud tangomuusik ja selle tunnuspilli bandoneoni tulihingeline propageerija. 20.-22. juuli Pärnu –Tallinn-Kuressaare Duo Martinika ja Matt Herskowitz (klaver,Kanada). Maarika Järvi (flööt,Šveits) Martin Kuuskmann (fagott,USA) annavad kokku Martinika ja kava tõelise kammer “kiiksuga“, kus Beethoveni ja Poulenci Triode raamistusse on paigutatud Herskowitzi, Feldi Schnyderi ja Pärdi teosed.
Samal ajal s.o. 21-23. juuli Pärnu-Kuressaare-Jõhvi kurseerib Euroopa Liidu Kammerorkester, solistiks 18-aastane saksa viiuldaja Christoph Koncz, kelle maailm avastas juba kuus aastat tagasi Francois Girard´i filmis „The Red Violin“ (mitte segi ajada Kaljo Kiisa „Punase viiuliga), kuid poisist on sirgunud noormees, kelle esinemispartneriteks Berhard Haitink, Valeri Gergijev, Neeme Järvi ja James Levine - „kiiksu“ küll ja küll. Muide, Pärnu kontserdil tuleb ettekandele ka Giovanni Sollima(1962) „Angeli“ sümfoonia araabia laadis. Sollima on universaalne muusik, st tšellist, keda on kutsutud tšello Jimi Hendrixiks, ja helilooja, kelle teoseid esitavad Yo-Yo Ma, Gidon Kremer, Riccardo Muti jne, tõenäoliselt mitte asjatult.
Et Euroopa Liidu Kammerorkestrit kirjeldatakse kui selle organisatsiooni maailma suursaadikut, on juba traditsiooniline ja „kiiksutu“ jutt. 26.juulil Pärnu Kontserdimajas toimub siiski absoluutselt akadeemiline kammermuusika kontsert, so Lepizigi Keelpillikvartett, kes esitab kivikõva kvartetikava (Schubert, Mozart, Brahms), milleks nendel on tuline õigus, sest koosseis on ülemaailmselt tunnustatud ja annab aastas ca 120 kontserti kõige „kõrgematel“ lavadel. Nende plaadiantoloogiad Beethoveni, Schuberti, Brahmsi , Mozarti ja paljude teiste kogu kvartetižanri loominguga on mitte ainult müügis, vaid nii proffide kui melomaanide plaadikogudes aukohal.
Kuid - ehk on „kiiks“ Mozarti Klarnetikvinteti klarnetisolistis Selvadore Raehni´s (Jaapan). Meie publik on vist „Selva“ juba unustanud, aga muusikud mäletavad teda hästi, sest tegemist on ju eesti poisiga , kelle nimi Selvadore Rähni ning kes juba aastaid Kyoto SO klarnetisolist. Et Leipzigi kvartett on partnerina tunnustanud Rähnit, on kõrge hinnang, sest heliplaadile on nad teose salvestanud koos Karl Leisteriga, mehega klarnetistide kõige kõrgemast klassist.
28. juuli kontsert Pärnu Kontserdimajas on igihalja provokatsioonga, sest ühes kavas on kurja legendi järgselt helilooja-mõrvari Antonio Salieri (1750-1825) ja tema ohvri Wolfgang Amadeus Mozarti looming. Kuid Peeter Vähi kutsub meid Salieri muusikat kuulates esitama küsimust: aga kui see ei ole tõsi? Et Mozartilt kõlab Reekviem ja kontserdi orgaaniliseks osaks on ka fragmendid Miloš Formani „Amadeusest“, siis mõtteainet küllaga.
2.august Vanemuise Kontserdimajas ja 3.august on Pärnus on „traaditõmbajate“ päralt: Kasahstanis sündinud Slava Grigorjan on maailmakuulus austraalia kitarrist, kes lisaks klassikalisele soolokavale on kaasa toonud austraalia Kitarrikvarteti nimega „Safire“, kelle kavas muusikat klassik E.Granadosest kuni Deep Purple hitini „Highway Star“, ja lõpetavad kitarristid Bill Whelani Riverdance´iga. Selleks kõigeks vajavad nad mitte ainult klassikalisi vaid ka 8- ja isegi 12-keelelisi instrumente. Sellega on „Klaaspärlimäng“ lõppenud? Oh ei! Enne kui me kõik puhkusest väsinult tööle naaseme, tuletab festival ennast veel meelde Pärnus 20.augustil Tallinna kammerorkestri ja maestro Eri Klasiga. Kavas pealkirjaga „Ida-kauge ja lähedane“ eesti Pärt ja Vähi ning vene Šostakovitš ja Šnittke, solistid läti Vestard Šimkus(klaver) ja eesti Neeme Punder (bambusflööt).
Peeter Vähi:“...selgub, et kõik möödaniku kultuurid on läbinud tõusu, akmé (kr. haripunkt) ning languse faasid, erandiks ei saa olla ka Lääne-Euroopa.“ Kuid puhas mäng ei anna mängijat enam vabaks.
Muusikafestival “Klaaspärlimäng” toimub 16. juulist 3. augustini ja 20. augustil.
