Vaata kööki!

Äsja toimunud Disainiöö järelkajana küsib Margus Tamm, millest me ikkagi räägime, kui ütleme “disain”.

Viimaste kümnendite jooksul on disaini maine teinud läbi märkimisväärse tõusu. Disainist räägitakse nii majanduse, kultuuri, tehnika kui ka religiooni (

intelligent design)

 kategooriates. Disaini mõtteline territoorium on kasvanud ja kasvab veel. Võtame näiteks loomemajanduspoliitika uue lemmiklapse – teenusedisaini (

service design)

. Seda tegevusharu võiks nimetada teenuseplaneerimiseks, 

service engineering

’uks või lihtsalt heaks teeninduseks. Tegemist ei ole millegi sisuliselt uuega, kuid uudseks muudab selle kategoriseeriv sõna 

disain.

 Hiljuti sattus mulle raamatuletil silma album “Ancient Egyptian Design”. Albumis olid juba kooliõpikutest tuttavad arheoloogilised artefaktid: potikillud, bareljeefid, sarkofaagid, kaelaehted, odaotsad... Ajalooõpikutes liigitati kogu see kirju kraam Vana-Egiptuse 

kunstiks.

 Kuid nüüd, nagu näha, on disain tunginud ka muistse Niiluse delta aladele. Tutanhamonil võib olla ükskõik, kas hauarüüstajate järeltulijad liigitavad tema surimaski kunstiks või disainiks, kuid tänapäeval on kahtlemata tegemist märkimisväärse paradigmanihkega.