VANA ANSIP: ACTA-vastased on seemneid söönud ja peaksid abi otsima
Andrus Ansip nimetati Euroopa Komisjoni digituru eest vastutavaks asepresidendiks. Meenutame Ansipi suhtumist võltsimisvastasesse kaubanduslepingusse (ACTA) 2012. aasta veebruaris.
Peaminister Andrus Ansip naeruvääristas täna Riigikogu infotunnis parlamendisaadikute võltsimisvastast kaubanduslepingut ehk ACTAt käsitlevatele küsimustele vastates nii küsijaid kui kõiki ACTA vastaseid.
Ansipi sõnul võib ta ise ACTA vastutajaks hakata, sest tema hinnangul on tegemist „ülimalt õige asjaga”. „Ma ei saa aru sellest hüsteeriast, mis on just iseäranis Eestis lahti läinud,” ütles Ansip. Peaminister on veendunud, et ACTA ei too kaasa vajadust muuta Eesti seadusi.
Markantseim Ansipi väljaütlemine ACTA vastaliste suhtes oli järgmine: „Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, siis selle vastu aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid otsida kusagilt abi!”
Samas kavatsevad kümned tuhanded inimesed üle Euroopa tulla laupäeval tänavatele ACTA vastu protestima. Eestis toimuvad protestiaktsioonid kell 13 Tallinnas Islandi väljakul ja Tartus Raekoja platsil. ACTA kohta on avatud infoportaal www.acta.ee.
---
Väljavõte Riigikogu infotunni stenogrammist:
Esimees Ene Ergma
Järgmine küsimus on kolleeg Jevgeni Ossinovskilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!
Jevgeni Ossinovski
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Teatavasti ütleb Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, et valitsus on kohustatud saama Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonilt mandaadi enamiku Euroopa Liidu õigusaktide kohta, nimelt siis, kui dokumendi vastuvõtmine nõuab Eesti seaduste muutmist või omab olulist majanduslikku või sotsiaalset mõju. Lisaks on hea tava järgi meil siiani kaasatud parlamenti tihti ka vähem oluliste EL-i dokumentide ehk roheliste raamatute aruteludesse samuti. Kui aga vaadata ACTA menetlust, mis on ilmselgelt väga oluline dokument ja on ka avalikkuses elavat diskussiooni tekitanud, siis ei ole Eesti parlament asja sisuliselt üldse arutanud. Millega on põhjendatud asjaolu, et valitsus ei pöördunud ACTA kohta arvamuse saamiseks ELAK-isse, enne kui see meie diplomaatide poolt heaks kiideti? Kas te olete teadlikult asja n-ö salaja menetlenud või peate te seda dokumenti niivõrd ebaoluliseks, et seda saab ilma sisulise ühiskondliku debatita vastu võtta? Aitäh!
Peaminister Andrus Ansip
Ma nüüd võltsimisvastast kaubanduslepingut ebaoluliseks küll ei pea. Kuid te juba nimetasite selle peapõhjuse ära. Võltsimisvastase kaubanduslepinguga liitumine ei too kaasa ei Euroopa Liidu õiguse ega ka Eesti õiguse muutmise vajadust. Vastavalt sellele ei ole ka vajadust seda teemat menetleda ELAK-is. Küll aga ma tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et menetlus on olnud avalik. Menetluses on osalenud alates 2007. aastast nii Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Patendiamet kui ka Justiitsministeerium. Nii et võltsimisvastases kaubanduslepingus ei saa olla kellelegi, kes on tahtnud asja vastu huvi tunda, mitte mingisugust uudislikku sisu. Võltsimisvastane kaubandusleping on mõeldud kaitsmaks ausate inimeste huve. See leping ei too kaasa vajadust muuta Eesti seadusi, kuid ta annab muu hulgas ka Eesti ettevõtjatele, laiemalt Euroopa Liidu ettevõtjatele parema konkurentsipositsiooni nendes riikides, kus intellektuaalomandit ei kaitsta sel määral nagu Euroopa Liidus ja Eestis, kuid kui nad ühinevad selle võltsimisvastase kaubanduslepinguga, siis nad hakkavad tegutsema samadel alustel, nagu meie tegutseme, ja seetõttu meie ettevõtted nendel turgudel muutuvad konkurentsivõimelisemaks. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, esimene täpsustav küsimus!
Jevgeni Ossinovski
Aitäh! See, kas ACTA vastuvõtmine nõuab Eesti seaduste muutmist või mitte, on, ma saan aru, natukene vaieldav küsimus, aga ei mina ega teie ei ole siin kõige pädevamad ütlema. Aga te ise ütlesite, et tegemist on olulise lepinguga, mis toob kaasa selliseid häid aspekte ka Eestis tegutsevatele autoriõiguseinimestele. Teatavasti selles samas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses § 1521 2. punkt ütleb, et ELAK-ilt tuleb küsida arvamust ka siis, kui asjal on sotsiaalne ja majanduslikum mõju, mida te ütlesite, et sellel eelnõul ju on.
Aga minu teine küsimus on selle kohta, et kas te saate öelda, kes poliitikutest või ametnikest andis meie Euroopa Liidu esinduse diplomaadile loa siis see akt heaks kiita? Aitäh!
Peaminister Andrus Ansip
Ma ei oska praegu konkreetselt nime öelda, aga kui oleks vaja vastutajat, siis ma võiks vastutajaks kas või ise hakata, sest minu meelest on tegemist ülimalt õige asjaga. Ma ei saa aru sellest hüsteeriast, mis on just iseäranis Eestis lahti läinud. Kui me vaatame neid riike, kes juba möödunud aasta oktoobrikuus allkirjastasid selle võltsimisvastase kaubanduslepingu, siis me näeme, et need riigid on USA , Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea. Praeguseks lisaks sellele, et Euroopa Komisjon on selle lepingu allkirjastanud, on 22 liikmeriiki allkirjastanud selle lepingu. Mõelgem hetkeks, et ka rootslased on allkirjastanud selle lepingu. Kas te kujutate ette, et Rootsi peaminister või Ameeria Ühendriikide president lähtusid lepingut allkirjastades soovist keerata ühel päeval Internet kinni, nagu meil meediast, eriti Õhtulehest praegu võib välja lugeda? Rootsi austatakse sõnavabadust veelgi rohkem, kui seda austatakse Eestis. Absoluutselt n välistatud, et Rootsi valitsus teeks midagi, mis ahistaks inimeste ligipääsu informatsioonile, ahistaks kuidagi moodi sõnavabadust. Ma ei saa sellest hüsteeriast aru, mis Eestis on ülesse keeratud! See meenutab mulle seagrippi. Pikka aega seisime vastu hirmkalli vaktsiini ostule, aga lõpuks ei suutnud enam vastu seista — 20 miljonit krooni läks kanalisatsiooni. Nii kui kits oleks sabaga löönud! Ei suutnud hüsteeriale vastu seista! Mulle tundub, et praegu hakkab samamoodi olema. Mõned arvavad, et kui varastamine on hirmus lihtsaks tehtud, no justkui soosib varastamist, siis tulebki varastada, et see justkui teeb varastamise täiesti legaalseks tegevuseks. Mina nii ei arva!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine täpsustav küsimus!
Jevgeni Ossinovski
Aitäh, peaminister, värvika vastuse eest! Aga kas te kujutate ette, ma ei küsinud teilt üldse mitte seda, kas ACTA on teie arvates hea asi või halb asi. Ma küsisin teilt Riigikogu kodu- ja töökorra § 1521 lõike 2 täitmise kohta ehk siis, miks selle asja menetlemisel on parlament kõrvale jäetud vaatamata sellele, et te arvate, et tegemist on suurepärase asjaga ja võite vastutada selle eest isiklikult. Teatavasti meil on riigis natukene teistsugune riigikord. Tegelikult mu viimane küsimus on väga lihtne: millal ACTA Riigikokku ratifitseerimisele tuleb? Aitäh!
Peaminister Andrus Ansip
Riigikokku saab ta tulla ratifitseerimisele pärast seda, kui Eesti on sinna allkirja andnud. Aga veel kord teile meeldetuletuseks: põhjus, miks Riigikogu pole seda teemat menetlenud — sellepärast, et antud lepinguga liitumine ei too kaasa muutusi Eesti seadusandluses. Kõik! Selle põhjuse te lugesite ise oma küsimuse sissejuhatuses ette. Te teate seda põhjust. Praeguseks on ACTA-ga liitunud Euroopa Komisjon — on alla kirjutanud, asi läheb menetlemisse Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu tasemel võltsimisvastase kaubanduslepinguga liitumine tähendab seda, et Eestile muutuvad kohustuslikud need võltsimisvastase kaubanduslepingu sätted, mis puudutavad Euroopa Liidu ühispädevustes olevaid valdkondi. Nendes valdkondades, kus meil on liikmesriikide pädevus, mida pole Euroopa Liidu ühispädevusse antud, nendes valdkondades saavad need lepingusätted rakenduda siis, kui iga liikmesriik eraldi on selle lepinguga liitunud. Praeguseks pole liitunud lepinguga ainult viis Euroopa Liidu liikmesriiki. Need riigid on Eesti, Slovakkia, kus seisavad ees valimised ja kus üleüldse praegu ei liituta eriti millegagi, Küpros, mitteliitumise põhjusi ma ei tea, Saksamaa ja Holland minu teada on saanud juba valitsuselt (Saksamaa puhul kindlasti) volitused allkirjastamiseks nende välisministeerium ja Hollandi puhul on mingisugused täpsustused parlamentaarsel tasemel ehk neid täpsustusi peetakse tehniliseks ehk ma võin öelda, et näiteks Saksamaal ei ole see teema meediakünnist ületanud. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Nüüd kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Heimar Lenk!
Heimar Lenk
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! 20 miljonit krooni läks kanalisatsiooni. Te olete täna hästi luulelises meeleolus ja mul on selle üle hea meel. Aga ma ootaksin siiski natuke tõsisemaid vastuseid selle ACTA lepingu kohta. Te juba nimetasite, et mõned riigid ei ole siin veel ühinenud, Slovakkia ja Tšehhi ütlesid sel nädalal sellest lahti ja Poola ka kahtleb selles, mis on avalikkuse ette tulnud. Millest siiski nii palju neid erimeelsusi? Kust tuli jälle see eestlaste selline eriti etteruttavus, et teeme kiiresti ära, nii et mitte keegi siin ei kuulnud, kui ta esimesed allkirjad peale sai?
Peaminister Andrus Ansip
Härra Heimar Lenk! Te olete asjast ikka väga valesti aru saanud, Eesti kuulub nende 5 Euroopa Liidu liikmesriigi hulka, kes pole allkirjastanud võltsimisvastase kaubanduslepinguga liitumist, mitte nende 22 hulka, kes on juba ammu allkirjastanud, nagu näiteks Rootsi. Me oleme nende hulgas, kes ei ole allkirjastanud. Kus me ruttasime, ma küsin. Ma ei saa aru nendest inimestest, kes on teinud ACTA-st mingisuguse tondi. Täna hea kolleeg Rein juba tsiteeris Õhtulehte. Ma võtan ka Õhtulehte tsiteerida. 6. veebruar 2012: “ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta.” Vaadake, mis meid ees ootab! “Keelab odavamad, kuid sama efektiga järeletehtud ravimid ja patenteerib ära taimede ja teraviljade seemned, mida ei tohi siis enam kõik oma põldudel kasvatada.” Sõbrad! Põllumajandusega on nüüd täiesti läbi! Laar üritas, ei saanud hakkama, ACTA teeb selle asja ära! Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. (Naer.) Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, siis selle vastu aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid otsida kusagilt abi! Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Tarmo Tamm!
Tarmo Tamm
Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Ega see nii üheselt vist mõistetav ei ole, sest europarlamendi hääletusel ei leidnud see leping toetust: 336 oli vastu ja poolt oli 303 või midagi nii. Nii et ta päris üheselt võetav ei ole. Aga ma küsin: millal siis Eesti allkirjastab selle lepingu ja millal see Eestis kehtima hakkab? Aitäh!
Peaminister Andrus Ansip
Iseenesest Eestis, nagu ma juba ütlesin, ei juhtu mitte midagi. Aga Eesti ettevõtjate võimalused nendes riikides, kus intellektuaalomandit ei käsitleta samadel alustel, nagu seda Euroopa Liidus ja Eestis käsitletakse, muutuvad paremaks. Millal me allkirjastame? Mida varem, seda parem, on minu seisukoht. Ei arva ma, et Barack Obama või Fredrik Reinfeldt on sooritanud kuriteo kas Ameerika või Rootsi rahva vastu, liitudes võltsimisvastase lepinguga. Vastupidi. Ma arvan, et varastamine on patt, on kurjast igal juhul. Teate, mina olen nii vana inimene küll juba, et ma mäletan seda aega, kuidas maal, kui inimesed kodust ära läksid, siis nad uksi lukku ei pannud. Panid luua ukse ette. No see võib siis rikutud inimesele olla sõnumiks, et sinna võib minna võtma, sest et kedagi pole kodus, võtta on lihtne. Aga ei, Eesti inimesed ei teinud seda järeldust, et varastada on praegu lihtne, sest kedagi pole kodus, nad on kõik heinale läinud. Eesti inimene tegi järelduse, et ta ei sisene sellest uksest, mille ette on pandud luud. Praegu me ei saa teha järeldust sellest, et meil on internetist võimalik varastada või ka siis ka mingeid ravimeid järele teha võltsravimitena. Jutt ei käi geneerilistest ravimitest, neid ei puuduta absoluutselt see võltsimisvastane leping. Me justkui teeksime järelduse, et kui varastada on jube lihtne, siis muudkui varastagem, varastagem rõõmsasti, see on uus kultuur. Ma loodan, et eestlased kunagi ei võta sellist kultuuri omaks. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Ja palun viimane kohapealt registreeritud küsimus, kolleeg Olga Sõtnik!
Olga Sõtnik
Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Kuigi te püüate sellest tõsisest küsimusest teha siin tsirkust, ei ole üldse tegemist tegemist väga naljaka asjaga. Kümned ja sajad tuhanded inimesed üle kogu Euroopa muretsevad, millised mõjud võivad olla sellel ACTA lepingul peale seda, kui see hakkab kehtima ja jõustub. Sellele viitavad ka need meeleavaldused, mis toimuvad laupäeval ka siin Eestis nii Tallinnas kui ka Tartus. Ma arvan, et sinna tuleb mitte kümme, vaid 100, 200 või 300 inimest, isegi võib-olla rohkem. Eks elu näitab! Aga minu küsimus on selles: kas on olemas siiski mingisugune ametlik dokument, uuring või arvamus selle kohta, et millised mõjud see ACTA jõustumine Eestile toob? Mitte mingisugune teie või kellegi koosoleku ajal väljendatud arvamus, vaid tõesti mingisugune ametlik dokument selle kohta, et jah, meil ei ole vaja muuta ühtegi seadust ja mitte mingisuguseid muudatusi see ACTA jõustumine meile ei too? Aitäh!
Peaminister Andrus Ansip
Jah tuginen oma väljaütlemistes Justiitsministeeriumi analüüsile. Olen vastava memo algusest kuni viimase punktini läbi lugenud, kinnitan selle memo põhisõnumit: võltsimisvastase kaubanduslepinguga liitumine ei too kaasa vajadust muuta Eesti seadusandlust. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
