“Andke andeks, ma ju mäletaksin. Mind ei vägistatud!”

Kõmumeedia ja poliitikute “telefonimäng” tegi aastatagusest külajutust üleriigiliseks skandaaliks paisunud grupivägistamise.  Ekspress otsis Vao külast üles naise, kelle laupäevasest õllest kõik algas.

“SIGA. CHICAGO.” Suured trükitähed ühe Vao küla kahekordse maja otsaseinal nagu nutaksid. Vihma sajab, punane värv on kergelt laiali valgunud. Ilmajaam on andnud äikesehoiatuse.
Pagulaste majutuskeskuse tilkuva räästa all teeb suitsu kuubalanna Yohaim. Ta on pimestavalt kaunis, lagistab naerda, vuristab ette kõik, mis eesti keeles oskab: „Tere, eitäh, kuidas läeb?“
„Siin on kõik väga sõbralikud,“ kiidab ta konarlikus inglise keeles.
Tegelikult peaks Yohaim kartma, sest siseminister Hanno Pevkuril on laual Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna parlamendifraktsiooni juhi Henn Põlluaasa järelepärimine. Selle kohaselt vägistas grupp mustanahalisi immigrante Vao külas purupurjus naisterahva. Millal see juhtus või kas üldse juhtus, Põlluaas täpselt ei tea, kuid kahtlemata on see hirmus lugu.
Otsisime nüüd väidetava ohvri üles. Naine tunnistab, et istus tõesti koos „ühe neegriga“ teeveerde „õlut libistama“, aga see kõik juhtus aasta tagasi. Enne Ekspressiga kohtumist polnud tal õrna aimugi, et tähtsusetu külaelu episood paisutati suureks üleriigiliseks skandaaliks.