Ansipit ootab rahasadu

Kui Andrus Ansipist peaks tõepoolest saama Euroopa Komisjoni asepresident - digitaalvaldkonna voliniku ja asepresidendi kohta on talle pakutud -, tähendaks see kopsakat töötasu tõusu võrreldes "lihtsa" eurovoliniku või europarlamendi saadiku kohaga, Eesti peaministri töötasust rääkimata.

Asepresidendi kuupalk on 23 147 eurot, reavolinikul 20 832 eurot. Euroopa Komisjoni president saab muidugi veel rohkem, üle 24 000 euro kuus.

Lisaks palgale saavad komisjoni liikmed ka 15 protsenti ehk asepresidendi puhul 3472 eurot kuus elamispinna kompensatsiooni. Asepresidendile kompenseeritakse veel igakuised esinduskulud 911 eurot (reavolinikul 607 eurot).

Rahakraanid keeratakse lahti juba ametisseastumise hetkel. Kõigepealt kahekordse kuupalga ulatuses "sisseseadmise tasu", mis Ansipi puhul tähendaks enam kui 46 000 eurot. Tasutakse ka Brüsselisse reisimise ja kolimisega seotud kulud. 

Kui volinik ametist lahkub, on tal õigus saada ühe kuupalga ulatuses "ümberasumise" tasu. Taas kaetakse ka transpordi ja kolimiskulud. Kolme aasta jooksul pärast voliniku ameti lõppemist makstakse veel nn kohanemistasu kuni 65 protsendi ulatuses viimasest palgast. Kui ta asub uuele töökohale, võetakse "kohanemistasu" maksmisel arvesse ka uue töökoha palka.

Kõikidel volinikel on õigus ka volinikupensionile, mida hakatakse saama 65. eluaastast. Maksimaalne pensionimäär on 70 protsenti viimasest palgast, aga reaalne rahasumma sõltub ka näiteks ametis oldud ajast, Euroopa Liidu maksudest ja muudest teguritest. 

Ülaltoodud ilusate summade puhul tuleb siiski arvestada, et sealt võetakse keerukate arvutustehetega maha maksud: Euroopa Liidus on 14 eri maksumäära vahemikus 8 kuni 45 protsenti, samuti solidaarsusmaks 7 protsenti palgast.