Hüljatuna Pariisis – eestlane võitleb kerjates oma elu eest
Oli 27. detsembri pärastlõuna, kui Raivo Kaer (31) Rue de la Baume’il asuvast Pariisi Eesti saatkonnast välja astus. Ta oli seal käinud taotlemas passi, et asendada dokumenti, mis mõni nädal varem Amsterdamis oli ära varastatud. Tuju oli hea, ilm päikseline, ent külm.
Raivo taskus olid rongipiletid, et sõita aastavahetuseks külla linnast väljas mägedes elavatele tuttavatele. Siis mälupildid ähmastuvad ning seda, mis leidis aset edasi tol päeval (või järgmisel), pole ta suutnud kunagi meenutada. Mees leiti 29. detsembril Rue de Châteaudunilt kokkuvajununa ja krampides tõmblevana, ise veel helistada püüdmas. Kehast valgus verd ja keegi kutsus kiirabi, lähimas, Lariboisière’i haiglas avastati, et lõhkenud on pimesool. Järgnes operatsioon, mille käigus tuvastati, et Raivo põeb ka ägedat B-hepatiiti. Vana aasta viimasel päeval toimetati ta edasi Beaujoni ülikooli haiglasse. Koomast välja tuli ta alles 3. jaanuaril.
“Sõbrad, ma ei tea, kaua elan”
Olen Raivot teadnud päris mitu aastat, kuigi mitte isiklikult tundnud. Teadnud seda, et tema karjäär üritustekorraldajana Eestis ei kulgenud tagasilöökideta (vaidlustest võlgujäämisteni), ning ka seda, et Raivo elas pärast Eestist lahkumist pikemalt nii Itaalias, Poolas kui Hollandis.
Tema postitustes oli alati kuraasi, väljendus see siis ülevoolavas vaimustuses oma uue kodumaa osas (segatuna kriitikaga Eesti aadressil) või äkilises pettumuses uues kodumaas, vanade Eesti laulude Youtube-linkidesse peidetud tagasi-igatsuses. Kuid pahatahtlik ega kibestunud polnud ta kunagi. Noore inimese kombel ei teinud Raivo oma Facebooki seinal ka suuremat saladust ei oma õnneotsingutest ega metsikuks kiskuvaist pidudest. See oli kaudselt ka põhjus, miks Raivo detsembri algul (Antwerpeni suunduvast rongist maha tõstetuna ja järgmisse ettesõitvasse rongi astununa, “kui Pariisi, siis Pariisi!” mõeldes) ootamatult Prantsusmaale sattus.
Ent Pariisis oli Raivo enda sõnul teinud vana elustiiliga lõpparve; alates 15. detsembrist polnud ta tilkagi alkoholi pruukinud. Seda jahmatavam oli postitus, mille ta 13. jaanuaril pärast pikka vaikust oma seinal avaldas:
