Itaalia vaikib Eesti juveeliröövlitest
"Ma kuulen praegu teie käest esimest korda, et Igorit lõplikult kahtlustest vabastav määrus on olemas," ütleb advokaat Veiko Parts, Igor Vereštšagini (21) esindaja. Vereštšagin on üks 33 eestimaalasest, kes mullu veebruaris Itaalia võimude palvel vahistati. Kahtlustatuna terve hulga Itaalia juveelipoodide röövimises. Kokku röövisid eestlased 15 poodi, saades saagiks üle kolme miljoni euro väärtuses juveele ja eksklusiivseid käekelli. Vereštšaginit kahtlustati Firenze Tiffany & Co juveeliäri röövi ettevalmistamises. Rööv leidis aset 8. juulil 2005 ja tõi 15 röövist suurima saagi - üle 600 000 euro.
Vereštšagin väitis vahistamisest alates, et sattus täiesti juhuslikult, turistina röövi eel Firenzesse ja sõitis juba enne kuriteo toimumist koos sõbratariga edasi 100 kilomeetri kaugusel asuvasse väikelinna. Noorukile sai saatuslikuks fakt, et ta sõitis Itaaliasse ühes bussis koos röövlitega. Juhtumist tõusis küsimus, kas Eesti riik kaitseb oma kodanikke piisavalt välisriikide väljaandmistaotluste eest.
Eesti kohus andis loa Vereštšagini loovutamiseks. Kohus oli formaalne, sest Euroopa vahistamismäärust pole võimalik mitte täita. "Meil pole alust kahelda teise riigi kohtu poolt välja antud määruses. Ainult kodanikku loovutades on võimalik saavutada õiglane kohtupidamine - inimene saab anda ütlused, neid kõrvutatakse teiste tõenditega. See, et osa kahtlusalustest lõpuks süüdi, osa õigeks mõisteti ja osa suhtes menetlus lõpetati, näitab, et kohtupidamine oli õiglane," ütleb riigiprokurör Eve Olesk.
*
Mullu maikuus ehk kolm kuud pärast vahistamist tühistas Milano kohus Vereštšagini vahistamismääruse. Nooruk pääses vabadusse. Möödus veel ligi aasta, kuni kriminaaluurimine tema suhtes lõpetati - see otsus sündis 21. märtsil 2008. Ent selle määruse tegemisest(!) pole Itaaliast kõlanud kippu ega kõppu ning Vereštšagin ei teadnud tänase päevani, kas ta ikka on lõplikult süüdistustest prii. "Itaalia võimud venitavad ega ole siiani meile uurimise lõpetamise määrust saatnud," ütleb advokaat Parts, kelle sõnul pole määrust antud isegi tema Itaalia kolleegile, kes Vereštšaginit Itaalias esindas. Alles Interpoli ja Riigiprokuratuuri kaudu Ekspressile saadetud vahekokkuvõttest eestlastele mõistetud karistuste kohta sai Vereštšagin esimese kirjaliku kinnituse, et temale rohkem pretensioone pole.
Mõistagi on kolm kuud trellide taga sitsinud noorukil õigus hüvitisele. "Ma ei tea praegu, kas nõue tuleb esitada Itaalia või Eesti vastu - või siis mõlema riigi vastu," ütleb Parts. "Sellest pole olnud põhjust mõelda, sest meil puudus ametlik kinnitus tema süütuse kohta."
Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talituse juhataja Imbi Markus lausub, et kuna Eestil pole neis küsimustes muud võimalust kui teise riigi nõudmised täita, siis ei saa Eesti ka teise riigi "praagi" eest vastutada. "Siin kehtib märksõna - vastastikune usaldus. Kui üks riik taotleb teiselt kellegi loovutamist, siis see teine riik peab usaldama, et on olemas kriminaalasi ning piisavalt tõendeid. Ja teistpidi - kes tellib muusika, see ka maksab."
Ent Vereštšagini juhtumil on laiem taust. See on Itaalia võimude täielik vaikimine Eesti kodanikele mõistetud karistustest (või õigeksmõistmistest). "Riikidel on kohustus teise riigi kodanike karistamisest justiitsministeeriumi teavitada, aga seda kohustust ei täideta," ütleb Imbi Markus. Ainus valguskiir selles mustas augus olevat politsei sideohvitserid, kelle heast tahtest tulenevalt vähemalt mingi info liigub. Kuuldavasti olevat Rein Lang hiljutisel Euroopa justiits- ja siseministrite koosviibimisel Brüsselis Itaalia kolleegil "nööbist kinni võtnud" ja küsinud, et milles asi ja miks Eestit teadmatuses hoitakse.
Operatsioon "Baltico"
2007. aasta alguses lõi Eesti meedias laineid Itaalia võimude õigusabipalve - leida ja vahistada 21 Eesti inimest, keda kahtlustati kokku 15 juveeli- ja kellapoe röövimises. Röövimistega tekitatud kogukahju ületas kolm miljonit eurot!
Keskkriminaalpolitsei (KKP) vanemkomissari Ivo Kolgi sõnul oli tegemist läbi aegade kõige suurema politseioperatsiooniga KKP jaoks. Kinnipidamistest võttis osa üle saja kriminaalpolitseiniku.
Toonane KKP juht Elmar Vaher ütles 33 nimest koosnenud kahtlusaluste nimekirja kohta: "Siin on nimesid, kellest poleks oodanud, et nad enam käsi määrivad. Nende autoriteet kuritegelikus maailmas on kasvanud piisavalt suureks..."
Karistused
Esialgsest 33 kahtlustatavast istuvad täna trellide taga veel vaid kaheksa meest. Neist kolmele - Robert Kallikormile, Timo Ormile ja Gennadi Safonovile -mõistis kohus 12 aasta pikkuse vangistuse. Eestis huligaansuste, peksmiste ja tulirelva ebaseadusliku omamise eest karistatud Kallikorm istub Europoli andmetel Milanos Opera-nimelises vanglas. Varemgi Itaalias juveelipoodide röövimise eest karistatud Orm sealsamas. Harju maakohtu istungil oma advokaadiga õrnusi vahetanud, varem vähemalt seitse korda karistatud Safonovit hoitakse Itaalia võrkpallipealinna Cuneo vanglas, mis kannab nime Rodolfo Morandi.
Kümneks aastaks mõisteti trellide taha Kaius Jaanis, üheksaks Olari Kikas. Viieaastase vangistusega "pääsesid" Ardo Ardoja, Tarmo Kellam ja Ahti Quelle (Kvell). Viimased saavad ilmselt lähiajal tingimisi vabaks.
Ülejäänud seltskond sai veel lühema vangistuse ja on tänaseks priid. Osa kahtluse saanud seltskonnast mõisteti tõendite puudumisel õigeks. Osa õigeksmõistetutest on varem kohtulikult karistatud mehed, kelle Itaalias viibimine röövide toimepanemise ajal pidi olema harukordne juhus.
