26.04.2007, 00:00
Itaalia nõudis Eestist välja süütu mehe
Kurikuulsate Itaalia juveeliröövide uurimise käigus vahistati ka ilmsüütu mees. Palju ei puudunud, et ta oleks eeluurimise ajaks saapamaal pokri pistetud.
Nagu kõik teisedki Itaalia juveeliröövide
toimepanekus kahtlustatavad, nii vahistati ka Jaan (täisnimi on
toimetusele teada) loovutusmenetluse käigus 20. veebruaril. Protseduur
toimus Itaaliast saabunud Euroopa vahistamismääruse alusel. Jaani
kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra ruttas kõikjale, isegi
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallasele kaebama, et vahistatu on
kahtlusaluste nimekirjas ekslikult, sest tegu on eduka ja lugupeetud
väikeettevõtjaga.
Advokaadi tähelepanu juhiti seepeale asjaolule, et Euroopa vahistamismääruse kontrollimine ei kuulu Eesti ametivõimude pädevusse. “Riigiprokurör Eve Olesk andis mõista, et kui Eesti vabariik on lubanud loovutada, siis vahet pole, kas mees on süüdi või süütu. Kui läks midagi valesti, küll Itaalia maksab kompensatsiooni. Itaalia ka vastutab kahtlustuste eest,” kirjeldab loovutusmenetluse protsessi Meidra. Advokaadi sõnu usuti vaid keskkriminaalpolitseis, sealsed ametnikud laiutasid aga käsi sõnadega, et “protsess on neist üle ja võimsam”.
Prokuratuurist selgitati Ekspressile, et riik tegi siiski kõik võimaliku, et ülekohut ei sünniks. Koos Eve Oleskiga juhtumit uurinud prokuröri abi Kristel Praun selgitas, et seoses tekkinud küsimustega istus Eesti pool Itaalia uurijatega laua taha ja vaatas üle, kas Jaani kahtlustamiseks on alust. Kohtumisel selgus, et Jaani seostati telefoninumbriga, mis ei kuulunud talle. Ühtlasi selgitati välja isik, kellele telefoninumber kuulus. Kolm päeva pärast vahistamist tühistas Milano kohus Jaani suhtes välja antud Euroopa vahistamismääruse ning mees vabastati vahi alt.
Vandeadvokaat Meidra pöördus siiski Riigikogu õiguskomisjoni, õiguskantsleri, justiitsministeeriumi ja riigi peaprokuröri poole ettepanekuga muuta loovutusmenetlust selliselt, et igal Euroliidu liikmesriigil oleks võimalus kontrollida loovutamistaotluse põhjendatust. “On mõistetamatu, kuidas saab olemas olla loovutamismenetlus, mida meil ei ole enam siseriiklikult võimalik peatada. Eesti Vabariigi põhiseaduse sätted, mis lubavad kaitsta oma kodanikku, on muutunud fiktsiooniks,” tõdes Meidra.
Juhtiv riigiprokurör Alar Kirs tõdes vastuseks Meidra ettepanekule, et kriminaalmenetluse seadustiku loovutamist puudutav jagu on koostatud Euroopa Nõukogu raamotsuse alusel. “Selleks, et anda igale liikmesriigile luba hinnata loovutamistaotluse põhjendatust, tuleb muuta raamotsust.” Selle muutmine mõistagi ühe liikmesriigi pädevusse ei kuulu.
Justiitsministeeriumist, mis Euroopa vahistamismääruste puhul on Eestis keskasutus, kostis kantsleri ülesannetes asekantsler Margus Sarapuu, et tõstatab vahistamismääruse esitanud riigi vigade vältimise teema Euroopa vahistamismääruse rakendamise ja hindamise töörühmas.
Advokaadi tähelepanu juhiti seepeale asjaolule, et Euroopa vahistamismääruse kontrollimine ei kuulu Eesti ametivõimude pädevusse. “Riigiprokurör Eve Olesk andis mõista, et kui Eesti vabariik on lubanud loovutada, siis vahet pole, kas mees on süüdi või süütu. Kui läks midagi valesti, küll Itaalia maksab kompensatsiooni. Itaalia ka vastutab kahtlustuste eest,” kirjeldab loovutusmenetluse protsessi Meidra. Advokaadi sõnu usuti vaid keskkriminaalpolitseis, sealsed ametnikud laiutasid aga käsi sõnadega, et “protsess on neist üle ja võimsam”.
Prokuratuurist selgitati Ekspressile, et riik tegi siiski kõik võimaliku, et ülekohut ei sünniks. Koos Eve Oleskiga juhtumit uurinud prokuröri abi Kristel Praun selgitas, et seoses tekkinud küsimustega istus Eesti pool Itaalia uurijatega laua taha ja vaatas üle, kas Jaani kahtlustamiseks on alust. Kohtumisel selgus, et Jaani seostati telefoninumbriga, mis ei kuulunud talle. Ühtlasi selgitati välja isik, kellele telefoninumber kuulus. Kolm päeva pärast vahistamist tühistas Milano kohus Jaani suhtes välja antud Euroopa vahistamismääruse ning mees vabastati vahi alt.
Vandeadvokaat Meidra pöördus siiski Riigikogu õiguskomisjoni, õiguskantsleri, justiitsministeeriumi ja riigi peaprokuröri poole ettepanekuga muuta loovutusmenetlust selliselt, et igal Euroliidu liikmesriigil oleks võimalus kontrollida loovutamistaotluse põhjendatust. “On mõistetamatu, kuidas saab olemas olla loovutamismenetlus, mida meil ei ole enam siseriiklikult võimalik peatada. Eesti Vabariigi põhiseaduse sätted, mis lubavad kaitsta oma kodanikku, on muutunud fiktsiooniks,” tõdes Meidra.
Juhtiv riigiprokurör Alar Kirs tõdes vastuseks Meidra ettepanekule, et kriminaalmenetluse seadustiku loovutamist puudutav jagu on koostatud Euroopa Nõukogu raamotsuse alusel. “Selleks, et anda igale liikmesriigile luba hinnata loovutamistaotluse põhjendatust, tuleb muuta raamotsust.” Selle muutmine mõistagi ühe liikmesriigi pädevusse ei kuulu.
Justiitsministeeriumist, mis Euroopa vahistamismääruste puhul on Eestis keskasutus, kostis kantsleri ülesannetes asekantsler Margus Sarapuu, et tõstatab vahistamismääruse esitanud riigi vigade vältimise teema Euroopa vahistamismääruse rakendamise ja hindamise töörühmas.