Jessas, nad elavad siiski!: Elavate surnute öö
Jälle üks bänd lõhki, arvasin ma.
Vale! Postimehe veebist nägin uudist, et Tibar on surnud.
Laupäeva hommikul lugesin aga BNSist, et tegelikult kitarrist elab.
Surmateate laiali saatnud Roy Strider süüdistas eksitava teabe levitamises online-meediat. Konkurents on kõva, veebitoimetajad kiirustavad ja ei järgi ajakirjanduse kuldreeglit, et juttu peab kinnitama teine sõltumatu allikas.
Strideri jutt tundub jamana. Surmaga ei naljatata. Mulle ei tulnud näiteks kordagi pähe kontrollida teateid, et kas Lembit Eelmäe ja Vladimir Beekman surid tõepoolest.
Ehk sisuliselt teatas tihti kolumnistina esinev Strider, et kuulge, rahvas, minu juttu ei tasu tõena võtta, edaspidi kontrollige kõik üle. Lisaks märkis ta, et ajakirjanikel olnuks raske leida kiiresti Tibari omakseid. Bändikaaslased aga kinnitanuks surma, sest Tõnu Trubetsky kuulnud seda mitmest allikast(!) ning uskus surma nii kaua, kuni matuseaja teadasaamiseks Tibari numbril helistas (äkki võtab keegi omastest toru?) ja "surnu" telefonile vastas.
Aga sellest jampsist oli veel vähe. Pühapäeva hommikul teatas päästeamet, et tõmbas Pärnu jõest välja surnukeha.
Möödus veidi üle tunni ja tuli uus sõnum: teade uppunust Pärnus oli ekslik. Vette kukkunud mees pääses eluga.
